Bussijuhid jõid eile õhtul suvepäevadel Peipsi ääres vahuveini. Justkui kokkusattumusena kirjutas ametiühinguesindaja üleeile õhtul, päev enne transporditööliste ametiühingu suvepäevi, alla lepingule Go Busi juhtidega, mis tõi kõigile roolikeerajaile üle Eesti ühesuguse palga. Seni erinesid kaheksat maakonda haaravas kontsernis bussijuhtide palgad peaaegu kaks korda. Go Busi juht Aivo Pärn ütles veel kuu aega tagasi ametiühingule, et ühesugustest palkadest võivad nad vaid und näha, ja kui Saaremaa mees tahab Tartu omaga võrdset palka, koligu Taaralinna rooli keerama. Üleeile õhtul Go Bus streigi ähvardusel leebus.Lubavad leevendada «Me saavutasime kõikidele juhtidele võrdse tunnipalga,» märkis transpordi ametiühingu juht Peep Peterson. Kõige rohkem ehk 30 protsenti kasvasid palgad Hiiumaal, aga kopsakas tõus oli ka Saaremaal, Põlvas ja Valgas. Tartu bussijuhtide usaldusisik Arvo Pikk arvas, et Go Bus taandus maine kaotuse hirmus. «Neil on liinikonkursid Pärnus ja Valgas tulemas, streik oleks olnud halb reklaam,» arvas Pikk. Suured palgavahed eri maakonnis pole aga erand, vaid pigem reegel Eesti suurfirmade palgapoliitikas. Nii erineb ka näiteks Eesti Posti kirjakandjate palk maakonniti kuni 45 protsenti. Eesti Posti juht Peeter Raudsepp on öelnud, et firma tahab kirjakandjate palka tõsta ja ka palgavahesid leevendada, kuid praegu sõltub palk piirkonna elatus- ja palgatasemest. Keskmise palga poolest erinevad maakonnad suuresti, kuigi näiteks ajalehed ja kirjad tuleb Jõgeva- või Põlvamaal kohale viia sama täpselt kui kõrgemapalgalisel Harjumaal. Suurettevõtteist tunnistas ka Falck, et turvatöötaja teenib Võrus vähem kui Tallinnas. «Siiski ei saa öelda, et erinevused oleks hiigelsuured, näiteks tänavu mais oli Tallinnas Falcki turvatöötaja keskmine töötasu 646 krooni võrra suurem kui Lõuna-Eestis,» kommenteeris Falcki avalike suhete direktor Andres Lember. Paljudes teistes firmades ja isegi riigiasutustes on Tallinna ja Tartu töötajad palkade osas eelisseisus, kuigi firmad seda alati tunnistada ei soovi. Mitu anonüümseks jääda soovinud Eesti Energia töötajat ütlesid, et firma makstavad lisatasud erinevad sama tasandi ametikohtade puhul Tallinnas ja Lõuna-Eestis mitu korda. Monopoli staatuses hiidfirma seda ei kinnitanud, vaid viitas maakondade erinevale töömahule. «Piirkonnast tulenevalt palka ei määrata,» lausus Eesti Energia personalijuht Sirje Tamberg. Tema sõnul tulenevad palgavahed hoopis töömahust ja intensiivsusest. «Eksitav oleks võtta piirkondade järgi keskmine, sest sama ametikoha inimestel võib eri piirkondades olla erinevaid töökohustusi,» lisas Tamberg. Palgaerinevusi esineb ka riigiasutustes – nii teenivad näiteks Tallinnas ja Harjumaal päästjad ametlikult kümnendiku võrra kõrgemat palka kui teistes piirkondades. Kuid mõni kuu tagasi olid palgavahed veelgi suuremad – töötasu jäi 4000–8000 krooni vahele. Päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin märkis, et ümberkorralduste käigus palgatasemed ühtlustati. «Väljaarvatud Põhja-Eesti päästekeskus, kus palgad on kümnendiku võrra kõrgemad kui mujal,» selgitas ta. Hansapanga avalike suhete juht Kristiina Tamberg ütles, et kuna seaduse järgi peaks sama vastutuse ja kohustustega töötajate tasu olema ühesugune piirkonnast sõltumata, siis järgib ka Hansapank seda põhimõtet. «Eesti on liiga väike riik selleks, et piirkondlikult oleks olulised palgaerinevused põhjendatud,» rõhutas ta. Juhtidel erinevad tasud Ühispanga personalidirektor Janika Kuusik lausus, et nemad maksavad tööõhkkonna hoidmiseks samadel kohtadel töötavatele inimestele võrdset põhipalka. «See on filosoofiline küsimus. Ratsionaalselt vaadates – palgad eri piirkondades on erinevad,» ütles Kuusik. «Kui sellest loogikast lähtuda, siis oleks tööandjal põhimõtteliselt võimalik öelda, et kui ei tööta Tallinnas, siis on palk ka teine, aga meie ei ole seda võimalust kasutanud.» Lisaks on pealinnast kaugemal töötajad lojaalsemad kui pealinnas. «Ahvatlevaid valikuvõimalusi on vähem,» lisas ta. Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor Erik Terk märkis, et mõistab provintse alahindavat palgapoliitikat. «Selline käitumine on täiesti normaalne, sest ettevõte püüab oma kulusid kärpida,» lausus ta. Terk märkis, et pole saladus, et odavama tööjõu pärast firmad enamasti Harjumaalt kaugemale investeerivadki. Konsultatsioonifirma Fontes uuringute järgi erineb palgatase maakonniti 25–40 protsenti Harjumaa kasuks. Aluseks on palga mediaanväärtus, mis sisaldab lisatasusid ja preemiaid. Mediaanpalk on tase, millest pooled töötajad saavad rohkem ja pooled töötajad vähem palka. «Eesti väiksust arvestades tundub kuni 40-protsendiline erinevus küll liiga suurena, näiteks 15-protsendiline palgaerinevus võib olla põhjustatud lihtsalt piirkonna elukallidusest ning ei tohiks olla probleem,» kommenteeris Fontese konsultant Urmas Orula. Orula sõnul suurenevad piirkonniti palgaerinevused alates kesktaseme juhtidest. Madalamate palkadega Ida-Virumaa maavanem Ago Silde tunnistas, et paratamatult määrab turg palgad. «Selge on, et ei hakata siin maksma kaks korda rohkem, kui saab maksta kaks korda vähem. See on ju ettevõtja enda raha,» nentis Silde.
> Loe edasi |
