Juba kakskümmend viis aastat koguneb suviti Fääridele põnev seltskond muusikuid ja kultuurihuvilisi, sest pealinnas Tórshavnis ja selle lähiümbruses toimub klassikalise ja kaasaegse muusika festival Summartónar, mis vägeva rahvapeo – Püha Olavi päeva kõrval on saareriigi keskseim kultuurisündmus. Juba aastaid osalevad seal ka eesti muusikud, olles nüüdseks kogunud märkimisväärse austajaskonna. Vähesed meist teavad, et just Fääridel on sündinud Villu Veski ja Tiit Kalluste ülimenukad Põhjala viisid, et siin pandi idanema Muhu tulevikumuusika festivali idee, et fäärlaste lipu all on lindistatud Estonia kontserdisaali katust ära viia ähvardanud Eesti-Argentina tangoprojekt Pipi Piazzollaga ning et Fääridel on sündinud tänavusel Jazzkaarel publikut lummanud Eivųr Pįlsdóttir. Eestlaste tundeline sissejuhatus Jaanilaupäeval alanud festivali avalöögi au said endale saksofonist Villu Veski ja akordionist Tiit Kalluste, kes koos Piazzolla ja Rootsi bassimehe Anders Jorminiga lasid sumedas suveõhtus kõlada nii tundelistel Põhjala viisidel kui ka tulistel tangolugudel. Publik võttis külakosti ülisoojalt vastu ning kindlasti ei olnud seejuures vähetähtis asjaolu, et saalis oli palju Veski - Kalluste muusika vanu austajaid ja Eesti sõpru. Järgmisel päeval astus samas Põhjala majas (see arhitektuuriline ja tehniline ime vääriks eraldi lugu) üles Fääridel resi-deeriv jazzgrupp Yggdrasil, mis üheteistmehelises koosseisus tõi lavale muusikuid nii Eestist, Rootsist, Soomest, Taanist, Fää-ridelt, Norrast kui ka USAst. Laval oli tõeline tähtede paraad: saksofonistid Tore Brun-borg, Villu Veski ja legendaarne John Tchicai, kel täitus tänavu juba 70 eluaastat, kuid kes sellest hoolimata on üliheas loomingulise vormis. Rootsi poolt lisasid värvi kontrabassikuulsus Anders Jor-min, kes on mänginud peaaegu kõigi maailma tippudega ja aastaid eestlastelegi hästi tuttava Charles Lloydi kvartetis, ning flötist Anders Hagberg. Hagberg jämmis õhtul koos kohaliku Earth Songs & Tjantiga ka südalinna katusebaaris ja seda ülimalt nauditavalt ja meeleolukalt. Muidugi ei saa jätta mainimata ka festivali idee kandjat läbi aastakümnete, virtuoosset jazzpianisti Kristian Blaki ja Norra lauljat Kįri Sverrison. Samuti ei kuulu Jormini abikaasa Karin Korpelainen just tavapäraste muusikute hulka – naistrummarit kohtab jazzimaailmas haruharva. Ei jäänud kahtlustki, et publiku ja esinejate vaheline klapp oli suurepärane. Yggdrasili vähendatud koosseis esineb ansambli looja Kristian Blaki juhatusel juba täna õhtul ka Muhus, Nautse Mihkli talu õuel. Pealinnast Kopenhaageni lippu üritasid kõrgel hoida trio Pillow (kes sellega ka hakkama sai) ja kammeransambel Athelas Sinfonietta. Viimase puhul oli aga selgelt tajutav, et ette oli võetud liiga ambitsioonikas ja muusikuid endid külmaks jättev tangoprjekt. Päris huvitav oli aga seevastu sama ansambli väiksema koosseisu ja pianist Carsten Dahli filmiõhtu 1925. aastal vändatud tummfilmiga. Fääridelt leitud viisid Muusikalises mõttes on just Fäärid olnud eneseleidmise paigaks ka Villu Veskile ja Tiit Kallustele, kes tõsi küll, enne 1997. aastat, mil nad esimest korda Balti kultuuripäevade raames siia sattusid, saareriigist mitte midagi ei teadnud. Kuigi toonased esinemised võeti ülisoojalt vastu, jäi muusikutel endil hing kripeldama. «Saime aru, et tegelikult polnud meil midagi omalt poolt pakkuda, ning just siin sai meile lõplikult selgeks, et peame leidma või looma päris oma muusika, end kuidagi paika panema,» ütleb Veski seda pöördepunkti meenutades. Esimese Fääridel käigu tulemusena salvestasid Veski ja Kalluste ainsa hingetõmbega Põhjala viiside plaadi, mida nad ei julgenud algul isegi kellelegi näidata. Tänaseks on «Põhjala saarte hääled» I ja II plaati müüdud tuhandeod nagu tõelist pophitti. «See on olnud valgustav küünal kõikidel meie tuuridel, meie enesekindluse alustala. Sest oleme tajunud, et see muusika läheb inimestele korda,» tunnistab Veski. «Fäärid mõjuvad inimesele puhastavalt ja ma ei mõtle ainult soolast Atlandi hõngu, vaid seda, et siin lihtsalt hakkab tulema noote, lugusid ja mõtteid, mida kodus kunagi ei tule,» lisab Kalluste, kes seegi kord Fääridel uue loo kirjutas. helisild üle Atlandi 1997. aastal toimus veel üks Eesti ja Fääri muusikuid ühendava kultuurisilla jaoks pöördeline sündmus ~ Blak lükkas käima Fääride oma plaadikompanii Tutl. Firma on välja andnud ümmarguselt 400 etno-, folk-, jazz-, rokk-, pop-, klassikalise ja koorimuusikaga helikandjat, neist neli eestlaste oma. Esimene Eesti ja Fääri muusikute ühisprojekt «Faroeesti» sündis aga juba 1992. aastal Tallinnas, mil Fääri kultuuripäevade raames ristusid fäärlaste Hešin Ziska Davidseni, Kristian Blaki, Jóannus į Ródvu Joenseni ja eestlaste Villu Veski, Eduard Akulini ja Tanel Rubeni teed. 2002. aastal järgnes duo Veski – Kalluste plaat «Põhjala saarte hääled II», eelmisel aastal salvestati fäärlaste lipu all ka argentiinlasest trummimängija Pipi Piazzollaga sündinud ühisprojekt «Mi tango en Buenos Aires». Ja juba lubavad muusikud sellele lisa.
> Loe edasi |
