| |
|
 |
Margus Indus ja Annely Vesso rõõmustavad Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas 19. jaanuaril sündinud kaksikute Mihkli ja Maria üle. Kodus ootab ema-isa veel kaheaastane Mait. Pereema kinnitab, et otsust lapsi juurde saada vanemahüvitis ei mõjutanud. |
|
Keskmine vanemahüvitis on poole aastaga kasvanud 347 krooni
(6)
01.07.2005 17:41
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Keskmine vanemahüvitis on tänavu poole aastaga kasvanud 347 ning viimase kuuga 127 krooni võrra, vahendab BNS.
Sotsiaalkindlustusameti statistika põhjal kasvab maksimaalse hüvitise saajate arv, mistõttu saajate koguarv väheneb, kuid makstud hüvitise kogusumma suureneb. Kokku maksti juunis vanemapalka üle 43 miljoni, mais ligi 43 miljonit ning jaanuaris veidi üle 42 miljoni krooni. Juunis sai vanemahüvitist 9081 inimest ehk 117 inimese võrra vähem kui mais ja 428 inimese võrra vähem kui jaanuaris. Juunis oli keskmine hüvitis 4767 krooni, mais 4640 ning jaanuaris 4420 krooni, mis tähendab, et keskmine hüvitis on kuuga kasvanud 127 ning poole aastaga 347 krooni. Maksimaalset 17.500 kroonist hüvitist sai juunis 294 ning minimaalset 2200 kroonist hüvitist 2691 inimest. Maksimaalse hüvitise saajate arv on aasta algusest saati 27 võrra kasvanud, minimaalse hüvitise saajate arv aga 177 võrra kahanenud. Tavapäraselt saab enim lapsevanemaid hüvitist ühe kalendrikuu tulu ulatuses. Selle saajate arv on alates jaanuarist 50 võrra kasvanud, ulatudes juunis 3889 inimeseni. Kuupalga alammäära suurust ehk 2690-kroonist toetust sai juunis 2207 inimest, neist 49 seetõttu, et eelmine laps on noorem kui 2,5-aastat. Eelmise väikelapse tõttu väikest hüvitist saavate vanemate arv on tänavu järjest kahanenud, pool aastat tagasi oli selle saajaid 116. Enamasti makstakse vanemapalka emadele. Juunis sai vanemahüvitist 67 isa ehk 18 võrra vähem kui kuu aega varem ning seitsme võrra vähem kui jaanuaris. Hüvitist saavate hooldajate arv on kuuga kahe ning poole aastaga ühe võrra vähenenud. Juunis sai hüvitist seitse hooldajat. Lapsendajatest sai juunis hüvitist kolm, mais neli, aga jaanuaris vaid üks. Eestkostjatele maksti nii juunis, mais kui jaanuaris hüvitist ühel korral. Selleks aastaks on hüvitise maksmiseks planeeritud ligi 579 miljonit krooni. Eelmisel aastal kulus selleks üle 423 miljoni krooni.
|
