Euroopa Komisjoni ja EBRD konsultant Esko Passila toob devalveerimise põhjusena ära Eesti kiire hinnatõusu, mis sööb Eesti majanduskasvu ja vähendab majanduse konkurentsivõimet. Kõrged hinnad võivad Passila sõnul Eestist peagi peletada turistid.

«Kui EL näeb, et krooni väärtus on pikaajalise kõrge inflatsiooni tõttu nõrgenenud, siis ei ole EL nõus minema eurole üle praeguse 15,6 kroonise vahetuskursi juures,» märkis Passila.

Ekspert toob näidetena esile Soomet ja Poolat, kus majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks valuutasid devalveeriti. Passila sõnul võidakse krooni kurss enne eurole üleminekut vabaks lasta või määrab Euroopa Komisjon õige kursi läbirääkimiste käigus.

«See võib omakorda viia selleni, et Eesti maksab ühe euro eest 30 või isegi 60 krooni praeguse 15,6 krooni asemel,» kirjutas Passila tänases Äripäevas avaldatud arvamusartiklis.

Passila sõnul rahvas valitsuselt taolistest ohtudest ei kuule, sest valitsusel on põhjust hoida tegelik vahetuskurss salajas, et ei tekiks paanikat.

Eesti Panga rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul ei vasta soomlase väited tõele.

«Väide, et euro võib hakata maksma 30-60 krooni, ei ole tõsiselt võetav,» rõhutas Lättemäe. «Sellisel juhul me ei täidaks ERM2-s sätestatud valuuta stabiilsuse nõuet ja ei saaks eurole üle minna.»

Lättemäe sõnul on eesti krooni kurss püsinud muutumatuna ligi 14 aastat. Alates 28. juunist 2004 on Eesti vahetuskursimehhanismi ERM2 liige.

«See on nn euro ooteruum, kus riigid peavad oma valuuta stabiilsena hoidma» selgitas Lättemäe. «Kuigi kõikumisvahemik euro suhtes on ± 15%, võttis Eesti kohustuse hoida kurssi muutumatuna.»

Kuigi formaalse otsuse eurole ülemineku kursist teevad ELi rahandusministrid, ei ole Eesti Panga hinnangul alust väita, et krooni kurss muutub.

«Eesti stabiilset kurssi usuvad ka välisturud, kuna praegu on Eesti intressid sisuliselt võrdsustunud euroala omadega,» lisas Lättemäe. «See näitab usaldust Eesti majanduse ja valuutakursi suhtes»