Nende sadakonna nelja Eesti prokuratuuri korruptsioonijuhtumi osas on algatatud kriminaalasi, kuid sarnaseid juhtumeid võib olla veelgi, sest seadus annab võimaluse lahendada väiksemaid korruptsioonijuhtumeid ka väärteomenetluse korras.

Kõige enam on tööd Põhja ringkonnaprokuratuuril (PRP), kelle menetluses on ligi 50 riigiametniku ja 20 kohaliku omavalitsuse ametnikuga seotud kriminaalasja.

Näiteks eelmisel aastal esitati korruptsioonisüüdistus 39 ametnikule.

Tõhus uurimine

PRP juhtivprokuröri Lavly Lepa sõnul on aasta-aastalt korruptsioonijuhtumite arv küll kasvanud, kuid see ei näita siiski seda, nagu patustaks inimesed seaduse ees rohkem. Pigem on see tingitud uurimise tõhususest ning prokuröride ja uurijate endi professionaalsuse kasvust, ütles ta.

Kasvanud on ka korruptsioonijuhtumite avalduste arv. Lepa sõnul on info kindlasti ühelt poolt hea ja edasiviiv, ent samas tuleb sellesse alati suhtuda ettevaatlikult. Oluline on välja sõeluda see, mis on tõepoolest uurimist väärt ning riigi huve kahjustab. «Sekkutakse ainult seal, kus tõesti on kuriteo tunnused ning hoidutakse isikute omavaheliste probleemide klaarimisest,» märkis ta.

Suurem osa uurimise all olevatest inimestest on väiksemad ametnikud, kes ei pruugi organisatsioonis küll kuigi kõrgel olla, kuid kellel on võimalused mingeid otsuseid mõjutada.

Samas on kinnipeetud ka kõrgeid ametnikke. Neist on viimastel nädalatel kõige enam tähelepanu pälvinud väidetavalt pikka aega altkäemaksu võtnud veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Vladimir Razumovski ning sotsiaalministeeriumi endine osakonnajuhataja Henry Timmermann.

Sadakond korruptsioonijuhtumit on küll Eesti väiksust arvestades suhteliselt suur arv, kuid rahvusvahelised uuringud on siinset korruptsioonitaset siiski madalaks pidanud.

Riigihanked luubi all

Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul räägitakse rahvusvahelistes uuringutes suurtest korruptsioonijuhtumitest, mille poolest Eesti tõepoolest silma ei paista. Igal aastal korraldatavas uuringus toovad ettevõtjad välja eelkõige riigihangetega seonduva problemaatika, kus juhtide hinnangul tuleb endale soodsa tulemuse nimel vahel kedagi «määrida». «Samas on need hinnangud, sest seda, et ta ise on kellelegi pistist andnud, ei taha keegi tunnistada,» lausus Josing.

Eraisikud on kõige rohkem kaevanud politsei ja meditsiiniasutuste peale. Viimanegi on Josingu sõnul hinnangute asi, sest keegi ei oska täpselt öelda, kas arstile tehtud kingitus on tänuavaldus või altkäemaks.

Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni presidendi Jüri Järviste sõnul pole nende liikmetel korruptsiooniga suuremat kokkupuudet olnud. Samas tõi ta välja tõsiasja, et eurorahade jagamisel käivad otsused tihti küll kummalisi teid pidi, mis nii mõnelegi ettevõtjale arusaamatuks jäävad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.08