Postimees: Briti teadlased taastasid maailmasõja-aegse arvuti

TEADE Euroopa Parlamendi valimine (69)

< 01.juuni 2004 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam

Töötajad

Postimehe lugejad

Uut Postimehes

	> Esileht
	> Rubriigid
	> Arter
	> Tartu Postimees
	> Pärnu Postimees
	> Sakala
	> Virumaa Teataja
	> Meelelahutus
	> Huumor
	> Vaba aeg
	> Telefoniraamat

Logi sisse


	Gallup

Kas peate valitsuse tellitavaid parteide toetuse uuringuid otstarbekaks? (992)

	Jah, see on vajalik teave
6.96%
	Ei, nii raisatakse rahva raha
89.72%
	Mul ükskõik
3.32%

Arhiiv

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Sel nädalal
>>	Sel kuul


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Fotod: Kraftwerki kontserdil Tallinnas käis ligi 3500 inimest (14)
	Noormees võitis Olympic Casinos 1,56 miljonit krooni (34)
	Montoyast sai sakslaste rahvavaenlane (36)
	Lähipäevil läheb ilm soojemaks (14)
	Ikla piiripunktis suri veokijuht (17)
>> Kuu TOP50




Viited

	uno.ee
	Elektrikatkestused
	Postimees Reisid
	Miksike
	Kuula Kuku raadiot
	OK Jutukas
	Kultuuripidur
	CV Keskus
	1182.ee


	Saada vihje

Online uudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Briti teadlased taastasid maailmasõja-aegse arvuti (23)
01.06.2004 18:10

Kommenteeri | Loe kommentaare

Briti «arvutiveteranid» taastasid Normandia dessandi aastapäeva puhuks sõjaaegse arvuti Colossus Mk2, mida peetakse üheks esimeseks elektronarvutiks üldse, kirjutab BBC.

Arvutit kasutati natsi-Saksamaa šifreeritud sõnumite lahtimuukimiseks, see anti käiku 1944. aasta 1. veebruaril.

Kuna raal sisaldas enam kui 1500 raadiolampi, millel oli kalduvus sagedase sisse-väljalülitamise tõttu plahvatada, ei lülitatud masinat kordagi välja kuni selle kasutusaja lõpuni.

Ekraani arvutil ei olnud, arvutuste tulemused väljastati augustatud paberlindil.

Colossuse taastamisprojekti juhataja Tony Sale'i hinnangul oli arvuti nii efektiivne, et ka tänapäeva arvutid ei lahendaks tolleaegseid dešifreerimisülesandeid kiiremini.

Sõja lõpuks olid Colossused dešifreerinud enam kui 63 miljonid salajast natside sõnumit.

Colossus anti käiku kaks aastat enne tema USA rivaali Eniaci, mida tavaliselt esimeseks programmeeritavaks arvutiks peetakse. Põhjus on selles, et britid hoidsid oma Colossuse projekti saladuses kuni 1970-ndate aastateni.