| Alljärgnevalt toob Postimees.ee
ära eelmisel reedel käivitatud debati osa kommenteerijate arvamused ja ettepanekud. Kokku avaldas arvamust üle 150 inimese. Pikemalt saab debatti jälgida siin. Maksu pooldajad Näiteks Kaspar Koppel Tartust arvab, et maa võiks ka edaspidi olla maksustatud, kuid peaksid olema ka maksuvabad alad. Näiteks linnas 0,1 ha, alevis 0,2 ha ja maal 5 ha. «Samas võiks kõrgemalt maksustatud olla põllumaa, mis on söötis. Metsamaast tasuks maksustada raiutud alasid, kuid mitte nii kõrgelt, et metsandus sellest kaotaks.» Ants Vaaderpall kirjutas, et maamaks on ainuke kõige stabiilsemalt laekuv maks, mistõttu on see ka paratamatult vajalik. Küsimus on vaid selles, kui suur see peaks olema. Ulla Kass leiab, et maamaks elamumaal peaks olema selline, et see sunniks ära müüma osa oma suurest krundist või laguneva maja koos kinnistuga, kui remondiks ei ole võimalust. Tema hinnangul peaks miinimumruutmeetrid, näiteks 1000 m2 maksustama poole alampalga ulatuses siis, kui selles majas elatakse ning krunt ja ehitised on hooldatud. «Hooldamata kruntide ja ehitiste puhul ning juhul kui majas ei elata alaliselt, mis soodustab urgaste tekkimist ja tuleohtlikkust, tuleks maksustada kahekordselt.» Maksusoodustused peaksid tema hinnangul kehtima vaid neile, kelle kinnistu on hooldatud ja kuurilobudikud likvideeritud. Ning sama tuleks teha ka paneelmajade puhul, juhul kui nad on haaranud endale suured kinnistud. Osa kommenteerijaid oli maamaksuga mõistlikus summas nõus, aga taunivad Tallinna hüppelist maksutõusu. Helena Ankur peab maamaksu põhjendatuks, öeldes, et kusagilt peab ju riik raha saama, sest kui makse aina kahandatakse (tulumaks), siis on loomulik, et kusagilt peab see raha asemele tulema. «Üldiselt arvan, et riigil on täielik õigus nõuda tema alal elavatelt inimestelt makse. Need ei lähe ju kellegi võõrasse rahakotti, vaid meie kõigi ühiseks hüvanguks,» kirjutas ta, lisades, et soodustusi teha pensionäridele ja teistele vähekindlustatud inimestele. Jaak Kalmus Võrumaalt arvab, et oma kodud väljaspool Tallinna tuleks maamaksust vabastada. Tallinlaste jätkuvat maksustamist pooldab mees põhjusel, et Eesti kõige rikkam omavalitsus on oma praeguse linnapea koos sellest tulenevaga ära teeninud. Seevastu Anneli Kopli Tallinnast maksaks enda sõnul kohalikke makse meelsamini kui muid. «Need lähevad ikka minu kodulinna infrastruktuuri parandamiseks. Noh läheb pisut Savisaarele ka. Pole hullu. See mõnituhat krooni aastas on üsna õiglane. Kasutan ma ju linna teid ja hingan siinset õhku.» Ott Kästner käis välja ettepaneku, et maamaks tuleks asendada maksuga, mida võiks nimetada vundamendi- või betoonimaksuks ehk senisest oluliselt kõrgema määraga võiks maksustada rajatiste, asfalti ja sillutise all oleva ala, vabastades täielikult maksust näiteks lillepeenrad, õunapuuaiad ja parkmetsa. Järgmine kommenteerija Kristi Mets soovitab võtta kasutusele sellise süsteemi, kus oma riigi kodanikele maamaksu ei ole (või on minimaalne kuni 1 protsent), küll on aga oluliselt suurem maks välisriigi kodanikele, eriti aga juriidilistele isikutele. Selline süsteem aitaks vältida seda, et mõni inimene ostab maa lihtsalt nagu investeeringu ja laseb sellel siis võssa kasvada ja laguneda ning hiljem kasuga maha müüa. Kommenteerija Tõnu Ploompuu soovitab muuta sihtotstarbelisemaks praegust süsteemi, mis on tema hinnangul põhimõtteliselt normaalne, küsimus on aga eelkõige selle rakendajates. «Seaduse lubatavad kõikuvuse piirid on niivõrd suured, et see võimaldab probleemivaba maksu suurust igale poole. Teine probleem on maa hindamise süsteem - maa hinnad on kujundatud praegu laenude valeraha abil spekuleerides, mitte kohaliku jätkusuutliku majanduse põhjal,» selgitas ta oma mõtet. Näiteks soovitab ta siduda maamaksust laekuva raha kasutamise eelkõige pindalapõhiste kulutustega ehk kõnniteede hoolduse ja ka ühistranspordiga. Autoteede kulutused on siiski suures osas vaid osa kodanike huvides, märkis Ploompuu. «Peaküsimus on maksu suuruses. See ei tohiks olla ilmselt üle 1,5-2 protsendi Eesti keskmisest netopalgast aastas «normaalkodu» kohta. Suurem maks oleks juba küüditamine,» lisas ta. Maksu vastased
Olavi Suurmägi Viimsist leidis, et kui maamaks ei ole määratud panema majaomanikke vanu, amortiseerunud ja muidu koledaid lobudikke maha lammutama ja uusi kõrgemaid maju asemele ehitama, siis on ta mõttetu. Enamik neist, kes maamaksu kaotamist pooldavad, ei mõista, miks peab peale maksma asja eest, mida inimene juba omab. «Miks peaks inimene, kes on oma maa juba nagunii välja ostnud, veel kord selle eest maksma?,» küsis Rein Tennosaar. Ta mõistab, et luksusesemetelt on võimalik maksu koguda, ent Eestis ei ole majaomanikud valdavalt nö kõrgem keskklass, keda oleks õiglane täiendavalt maksustada. «Uus aeg ei ole veel piisavalt kaua kestnud, et kõiki majaomanikke maksujõuliste rikkuritena käsitleda. Oma kodu omamist tuleks Eestis ikka väärtustada, mitte viimast välja pigistada.» «Maamaks oleks nagu trahv inimestele, kes omavad maad. Mina isiklikult ei poolda üldse maamaksu,» leidis Meelis Jander. Põline tallinlane ja eramaja omanik Mati Tamm lubab aga «tänu» nii rängale maamaksule ja Keskerakonna valedele enda elukohaks registreerida maakoha. «Mina ei soovi ühe korrumpeerunud erakonna isiklikke reklaamikulusid kinni maksta - vähemalt tulumaksu osas on mul see otsustusõigus. Ja uskuge mind, minu tulumaksu osa on palju suurem kui ühe keskmise Lasnamäe elaniku ja Keskerakonna valija oma.» Vahepealsed
Tartus maja omav Jarmo Unt peab arutelu maamaksu teemal mõttetuks, kuna on loomulik, et inimesed ei soovi makse maksta. Samas nentis ta, et Tallinna kemplus selles küsimuses on järgmiste valimiste teema ja asja sisusse keegi vaevalt süveneb. «Neid keda maamaks Tallinnas morjendab, ei anna ja ilmselt pole ka varem andnud Edikule (linnapea Edgar Savisaarele) hääli.» Maksupoliitika võiks olla muidugi pikaaegsem ja selgelt arusaadava strateegiaga, leiab ta, kuna tõmblemine tekitab ebastabiilsust. Heino Falkenberg leidis, et maamaks praegusel kujul on diskrimineeriv, kus võidavad maadega äritsejad ja kannatavad endale alaliseks elamiseks kodu rajanud inimesed. «Kas maal peab olema maks või mitte, see on kokkuleppe küsimus, kuid see ei tohiks olla progresseeruv, nagu ta praegu on.» Samuti leiab Falkenberg, et kuni maa võõrandamiseni ei tohiks selle pealt võetavat maksu muuta. Tallinna kesklinnas elav Kati Karu arvab, et maamaks võiks olla selline kodukandi solidaarsusmaks, mis kelleltki tükki küljest ei võta. «Muul juhul üldse mitte, sest omand on väga suur kulu nii soetamise kui ülalpidamise seisukohast nagunii.» Ülle Kullasepp on seda meelt, et eluasememaa võiks olla maksuvaba konkreetse omavalitsuse piires kehtestatud miinimumsuurusega krundi ulatuses ning selle asemel võiks olla kehtestatud konkreetsed maksud näiteks teehoiule, prügindusele jne.
Toimetas Postimees.ee |
