Eesti kinnipidamisasutustes viibis siis kokku 4463 vangi, selle aasta 31. märtsiks oli see arv vähenenud vaid ühe võrra.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Margita Tuuliku sõnul saab ministeerium oma andmed Euroopa vanglate kohta Londoni King's College'i rahvusvahelise vanglauuringute keskuse internetileheküljelt.

Samas tõdes ta, et sellel leheküljel olevad andmed ei ole tegelikkuses võrreldavad. «Internetileheküljel on näha, et erinevate riikide andmed on erineva kuupäeva seisuga,» seletas ta.

Tuuliku sõnul ei ole justiitsministeeriumil hetkel paremat allikat ELi vangide kohta ning ei pea seda ka vajalikuks. «Sisuliselt on vangide arv ju väga kõikuv niikuinii. Suhtarvud saab paika panna ning need suhtarvud nii väga ei muutu.»

Tuuliku sõnul peaks Eesti olema jätkuvalt vangide arvult 100 000 elaniku kohta ELis esikohal.

Internetilehekülje teatel on vangide suhtarvult ELis teisel kohal Läti, kus vastav näitaja on 315. Samas pärinevad andmed Läti vanglate kohta möödunud aasta oktoobrist.

Kolmandal kohal on Leedu suhtarvuga 235 (andmed käesoleva aasta jaanuarist) ning neljandal kohal Poola suhtarvuga 223 (andmed pärinevad käesoleva aasta jaanuarist).

Justiitsminister Rein Lang on vangide kõrget suhtarvu kommenteerides öelnud, et Eestis määratakse liialt pikki vanglakaristusi. Lisaks puudub Eesti vanglatel Langi arvates rehabiliteeriv toime ning kinnipeetav paneb vabanedes suure tõenäosusega toime uue kuriteo.

Kõrget vangide keskmist suhtarvu elanikkonda aitaks justiitsministri hinnangul vähendada ennetähtaegsete vanglast vabastatute arvu suurendamine.

Londoni King's College'i rahvusvahelise vanglauuringute keskuse veebilehekülge saab vaadata aadressil:  http://www.kcl.ac.uk/depsta/rel/icps/worldbrief/europe.html

Toimetas Mari Kamps, reporter

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3