Oliver Kruuda tunnistab ausalt, et tema ettevõtete põhiaur läheb praegu kinnisvaraärile, mis aitab hinge sees hoida kommitööstusel Kalev ja seda ümbritsevatel ettevõtetel. Kriitikanooltest, mis tema pihta poliitilistel ja muudel põhjustel suunatud, on mehel aga enda sõnul suhteliselt ükskõik. Eelmisel aastal kuulis Kruudast tõenäoliselt iga eestlane – augustis kaotas mees traagilises kopteriõnnetuses abikaasa, septembris tuli päevavalgele Edgar Savisaare majaost osalt Kruudale kuuluvas Keila-Joa suvitusrajoonis ning oktoobris, kõige tulisema valimisvõitluse ajal trügisid poelettidele K-kohukesed. Lisaks on ajakirjandus talle pidevalt ette heitnud, et pea 200-aastane Kalev tegeleb kommitootmise asemel rohkem kinnisvaraarendusega.Kalevi pea kohal kõlgub ka võimalik suhkrutrahv, mis riigi hinnangul võib küündida 130 miljoni kroonini. Praegu vaidlevad pooled kohtus selle üle, kas firmal oli 1. mail 2004. aastal ladudes 15 600 tonni suhkrut üle või mitte. Kui kohus annab õiguse riigile, on see firmale väga suur hoop. Kruuda ise on kõigest sellest rääkides aga rahu ise. «Viimane aasta on mulle nii paksu elevandi tallanaha ümber kasvatanud, et mind on juba raske millegagi rööpast välja viia,» kirjeldab ta Postimehe nõupidamisteruumi laua taga. Kampsun ja T-särk seljas, tossud jalas – ei ülikonda ega lipsu, mida Eesti ühelt suuremalt toiduainetöösturilt oodata võiks. Veel paari aasta eest poleks selline asi kõne allagi tulnud. Kruuda tunnistab ausalt, et sügisest alates on ta aktiivsest firmade juhtimisest tagasi tõmbunud, tegeleb pere ja eneseharimisega, kureerib käsipalli- ja ratsaspordiliitu, samuti mitmeid teisi ühiskondlikke ettevõtmisi ning käib Kalevisse vahel ideid viimas. «Juhid on mul head ning nad saavad ise väga hästi hakkama,» põhjendab ta. «Eks inimestesse on ka investeeritud ja nad on mul tõesti head.» Vaid õlletootjad rõõmustavad See ei tähenda siiski, et Kruuda oma äridest, kuhu tuntumatest nimedest kuuluvad Kalev ja Tallinna Piimatööstus, midagi ei teaks. Teab küll, ja tunnistab, et toiduainetööstustel ei lähe kõige paremini. Viimased paar aastat on kommivabrik püsinud kahjumis, Tallinna Piimatööstus on küll plussis, kuid see tuleb raskelt ja iga senti lugedes. Selle tõestuseks on vastne otsus lõpetada Eesti meessuusatajate toetamine, mis uue olümpiatsükli ajal läheks firmale maksma kümme miljonit krooni. «Toiduainesektoris läheb hästi ainult õllemeestel, kes on aastate eest oma turu suurendamisse investeerinud ning naudivad nüüd selle vilju,» põhjendab Kruuda. «Piimanduses käib aga üks pidev konkurents ning hinnasurutis on kaupmeeste poolt seetõttu suur. Näiteks piima müüvad tööstused pea sama hinnaga, millega toorpiim sisse tuleb, kuid vahepeal tehakse ju hulk kulutusi selle töötlemiseks.» Kalevi gruppi on omajagu nõrgendanud ka paari aasta tagune kolimine Tallinna kesklinnast Rae valda Põrguväljale, kuhu rajati täiesti uus tootmishoone, mille võimsus on aga praegustest tootmismahtudest märksa suurem. Samuti on Kalev viimase paari aasta jooksul kokku ostnud mitu väiksemat tööstust, mis on kontserniga liitunud. Nii kuuluvad lisaks maiustustevabrikule sinna pagaritööstus Viljandis, küpsisevabrik Jõhvis ning piimatööstus Paides. Kruuda sõnul on neist esimene väikses kasumis, teine töötab nulliga ning kolmas peab kuni eksportturgude leidmiseni leppima kahjumiga. «Eks need ülesostmised on muidugi rasked olnud, kuid laienemiseks on neid hädasti vaja,» tunnistab Kruuda. «Liiatigi on toiduainetööstused praegu selgelt alahinnatud ning ostmiseks on hind soodne. Selleks, et kasvada ja tulevikus paremini elada, on tulnud need ära võtta.» Ja lisab, et laieneda soovitakse veelgi, ning nii huvitabki kontserni veel mõnigi toidutööstus. Rangelt alalhoidlik naisjuht Raskused, mis Kalevi kolimine kaasa tõi, on mõju avaldanud Tallinna Piimatööstusele, mille kolimisest sisuliselt kesklinnast kuhugi Eesti keskele on juba aastaid räägitud. «Muidugi oleks see raske ja tekitaks probleeme,» tunnistab Kruuda. «Mina oleks selle võib-olla juba ära teinud, aga õnneks on mul seal [juhiks] Kadi Lambot. Naised on alalhoidlikumad ja mõtlevad tihti kainemalt ning eks tema kainelt kalkuleeritud otsuste taha on see kolimine suuresti jäänud.» Niikaua kui toiduäri piisavalt sisse ei too, keskendubki Kruuda enda kinnitusel kinnisvaraärile, mille tarvis on Kalevi kontsernis ettevõte Kalev Real Estate Company (Kalev REC). Keskendub sellepärast, et toiduärist Kruuda kuidagi loobuda ei raatsi. Ettevõtted on suuresti tema juhtimisel uuesti elule aidatud ning natukene peab ta neid ka missioonist. Kruuda kinnisvaraplaanid on aga suured. Kui seni on Kalev REC suurematest ettevõtmistest tegelenud valitsuse endise suvituskompleksi müügiga Keila-Joal – sealt ka kurikuulus tehing Savisaarega –, siis tulevikus on firmal plaanis rajada päris uusi elurajoone ja -kvartaleid. Nii räägib Kruuda karamellilinnast ja šokolaadikülast, kus majad kannaks erinevate Kalevi toodete nimesid.
> Loe edasi
|
Aktiivsest firmajuhtimisest loobunud Eesti maiustusekuningas Oliver Kruuda tegeleb pere ja iseendaga, vahel põikab siiski sisse ka Kalevisse, mille käekäigust tal jätkuvalt selge ülevaade on, – ideid välja valama, kirjutab Hindrek Riikoja. 
Vanemad uudised
