Seksuaalsel teel paljuneval pärmiseenel on kergem ekstreemsete tingimustega kohaneda. Foto: repro

Evolutsioonilisest vaatenurgast näib suguline ehk seksuaalne paljunemine esmapilgul olevat ebamõistlik.

See raiskab aega ja energiat, muudab korralikke geenikombinatsioone ning enamuse «paljundamistööst» tegevad emased saavad järglasele edasi anda vaid poole oma geneetilisest materjalist.

19. sajandi teoreetik August Weissmann tuli omal ajal välja teooriaga, mille kohaselt seksuaalne paljunemine aitab kiirendada looduslikku valikut.

Ta pakkus välja, et nii saavad head geenid populatsiooni piires edukamalt levida ning halvad geenid kaovad kiiremini.

Kuigi Weissmanni teooria on üldtunnustatud, on seda väga keeruline teaduslikult tõestada.

Nüüd on aga grupil briti teadlastel õnnestunud näidata, et antud väide kehtib vähemalt pärmiseente puhul.

Pärm koosneb tillukestest organismidest, mis võivad paljuneda nii seksuaalsel kui aseksuaalsel teel.

Matthew Goddardi juhitud Suurbritannia teadlasterühm lõi muidu identsetest pärmiseentest kaks erinevat kolooniat – üks suutis paljuneda mõlemal viisil ning teine vaid aseksuaalselt.

Teadlased leidsid, et ideaalsetes tingimustes said mõlemad pärmiseene versioonid ühtviisi edukalt hakkama.

Ent äärmuslikes tingimustes oli sugulise paljunemisvõimega pärmiseen edukam.

Goddardi sõnul näitab see, et seksuaalne paljunemine annab organismidele uudse keskkonnaga kohanedes eelise.

Nüüd soovivad teadlased selle kohandumisega kaasnevaid mutatsioone paremini mõista ja laiendada uurimistööd ka taimedele ja loomadele.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33