| |
|
 |
Paavst Johannes Paulus II eile oma Vatikani residentsi aknal
Foto: Reuters |
|
Paavst on soovinud surra loomulikku surma
(34)
31.03.2005 11:52
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Paavst Johannes Paulus II, kellele eile paigaldati kõriprobleemide tõttu toitmisvoolik, kuulutas oma eelmise aasta kõnes inimese elushoidmise ka kunstlike vahenditega katoliiklaste moraalseks kohustuseks. Sellest võib välja lugeda paavsti soovi surra loomulikku surma, vahendab Reuters.
Tervishädade käes vaevlev paavst piiras mullu oluliselt katoliiklikke juhtnööre, mis puudutavad surmale lähenevate inimeste kohtlemist. Paavst iseloomustas oma kõnes näiteks kunstlikku toitmist kui täiesti normaalset võimalust, mitte kui radikaalset meetodit, mis võidakse lõpetada siis, kui paranemislootused puuduvad. Paavsti sõnavõtt viitab sellele, et ta soovib enda kunstlikku elushoidmist ka juhul, kui ta on langenud koomasse või viibib jäädavas vegetatiivses seisundis sarnaselt ameeriklannale Terri Schiavole, kelle 15 aastat kestnud toitmine lõpetati kaks nädalat tagasi. «Paavsti avaldust tuleb käsitleda võrdväärsena tema elava testamendiga,» ütles vaimulik ajakirjanik Thomas Reese, kes on Ameerika jesuiitide nädalakirja toimetaja. Nn. elav testament on USA järjest enam populaarsust kogumas. Sinna kirjutavad inimesed oma soovi, kus selgitavad, kas tahavad, et neid hoitaks igal juhul kuni loomuliku surmani elus või et neil lastaks surra, kui mingit paranemislootust ei näi enam olevat. Nagu näitas Schiavo juhtum, saab kaasaegne meditsiin pikendada inimese füüsilist elusolekut aastateks. Kristlaste esindajatele tekitab selline perspektiiv aga muret, kuna eluks ajaks ametisse nimetatud paavst võib selliselt jääda lõpmatult teovõimetuks. Katoliku kirik on traditsiooniliselt pooldanud seisukohta, et arstid ja perekonnaliikmed võivad oma südametunnistuse järgi inimese kunstliku elushoidmise lõpetada, kui patsiendi seisukoht näib lootusetu. Johannes Paulus II on pikalt võidelnud näiteks abordi ja raseduse vältimise kunstlike meetodite vastu. Seega tuli tema umbes aasta tagasi peetud kõne moraaliteoloogidele üllatusena, kuna paavst taunis elu lõpetamist ka äärmuslikel juhtumitel. «Ühegi inimese olemuslik väärtus ja auväärsus ei muutu hoolimata sellest, millises konkreetses seisus tema elu on,» ütles paavst arstidele ja eetikaekspertidele Roomas peetud vegetatiivses seisus olevaid patsiente käsitleval konverentsil. «Vee ja toidu manustamine, ka kunstlike vahenditega, on igal juhul loomulik elutagamise viis, mitte meditsiiniline toiming,» ütles paavst toona. Eetikaprofessor John Grabowski Ameerika Katoliiklikust Ülikoolist ütles, et paavst on oma põhimõtted välja öelnud, kuid jätnud samas paljud teoloogid «kukalt kratsima.» Probleem on aga selles, et paavst avaldas oma arvamuse kõnes, mitte dokumendis, mis teeks sellest kiriku ametliku seisukoha.
|
