Intervjuu on läbi!
Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas Juhan Parts Isamaa ja Res Publica Liidust.

Millised on IRL-i pikaajalised poliitilised lubadused? Mille poolest te teistest erakondadest erinete?

Meie sihiks on:
1. Eesti rahvuse hoidmine ja areng.
2. Inimeste võimaluste avardamine, et nad saaksid iseseisvalt hakkama ning kasvataksid enda vaimset ja materiaalset heaolu.
3. Iseseisvuse kindlustamine.

IRL on ilmavaateline erakond. Meie poliitika tugineb väärtustel ja põhimõtetel - selle poolest erineme erakondadest, kes on huvigruppide-, ehk nn. kihierakonnad, ning samuti populistlikest erakondadest, kelle tegelik eesmärk on võim iga hinna eest.

Lisaks, praeguse "triovalitsuse" erakondadest eristume selle poolest, et meile on vastuvõtmatu sahkerdamine, sundpolitiseerimine ning populism. Poliitikal peab olema kõlbeline alus.

Kui Mart Laar ja IRL teevad valimistel viletsa tulemuse, kas siis on põhjust Laar Aaviksoo vastu välja vahetada? Mis takistab täna IRL-il olemast suurima parempoolne erakond - liikmeid on ju IRL-is kaks korda rohkem, kui Reformierakonnas?

Ma olen pigem nõus Raul Rebasega, kes eilses EPLis arvas, et valimispäeval sünnib tegelik fakt, mis on suur üllatus. Milline see võib olla? Praegune olukord meenutab nii 1999. kui 2003. aasta valimisi. 2003. aastal näitas uuring kaks nädalat enen valimisi Res Publicale toetust 14 protsenti, Reformierakonnale 20. Valimispäeval oli tulemuseks Res Publica 23 protsenti, Reformierakond 17 protsenti.

Andrus Ansip käis möödunud reedel välja 10 käsku uuele valitsusele, mis minu arusaamist mööda on just IRL-i plavormiline osa. Mis te arvate, mis on takistanud Ansipil endal seda läänemeelset ja kaasaegset platvormi ellu viimast? Miks ta sõnades ja tegudes nõnda erineb? Miks ta ise viib selle asemel ellu hoopis Savisaare platvormi, juba kaks viimast aastat?

Õigem oleks seda küsida temalt otse, kuid ma arvan, et te ei saa siirast vastust. Üldjoontes olen mitmegi Ansipi retoorikaga nõus, kuid poliitika ei saa koosneda ilukõnedest, vaid ikkagi tegelikest otsustest ja tegudest. Sõnade ja tegude lahknemisel on üks veenev seletus: võim on magus asi. Sõnade ja tegude lahknevust tuleb nimetada otsekoheselt silmakirjalikkuseks.

Mis on takistanud paremerakondade omavahelist koostööd? Teil on ju praegugi Riigikogus 53 mandaati. Miks paremkoalitsioon ei ole sündinud? Kui tõenäoliseks Te peate, et see üldse sünnib?

Tuletan küsijale meelde, et 2003. aastal kutsus Res Publica Isamaaliitu koalitsiooni, sellele olid resoluutselt vastu nii Reformierakond kui Rahvaliit. 2005. aasta valitsuskriisi ajal tegime ettepaneku paremkoalitsiooniks, kuid selle "lasi õhku" Ansip oma käitumisega. Isegi nõnda, et ta läks koalitsiooni hinnaga, et tõstsid meie valitsuse poolt langetatud üksikisiku tulumaksu.

Olen küsijaga nõus: kui on valida maailmavaateline või huvide koalitsioon, siis tuleb eelistada esimest, sest huvidena prevalveerivad partei või üksikisikute huvid, mitte üldised riigi- ja avalikud huvid. Kiusatus alluda omakasule ongi võib-olla Eesti poliitika üks kasvav probleem.

Kui tõenäoliseks te peate Savisaare-Ansipi või Ansipi-Savisaare uut koalitsiooni? Reformierakond on Keskerakonna kolm korda võimule aidanud, miks ei peaks nad nüüd koos jätkama?

Aga miks ei peaks? See tundub igati loogiline, kuna võimaldaks avaliku võimu oma kasuks ärakasutamist ning presidendi poolt märgitud "tegingukultuuri" süvenemist. Arvestades Savisaare ja Ansipi minevikku, arvan, et kumbki neist loodab saavutada Eesti demokraatia noorust kasutades endale monopoolse seisundi.

Praegu on see otsus valija käes. Kui me ei taha, et Ansipi ja Savisaare koalitsioon saaks valijatelt heakskiidu, siis tuleb valida Isamaa ja Res Publica Liitu.

Isamaa ja Res Publica Liidu tugev tulemus võtab ära avaliku mandaadi jätkata senisel moel.

Kellele on kasu nulltolerantsist? Me kõik oleme inimesed ja teeme inimlikke vigu ja tihti inimlikkus ja instinktid on vastuolus seadustega... arvate siiani, et nulltolerants töötaks? Ma usun, et väga suur osa maksumaksjatest oleks tänaseks pokri pistetud, kui see lubatud nulltolerants oleks kehtima hakanud.

Nulltolerants ei tähenda valimatut karistamist, vaid seda, et riik ei tohi jätta reageerimata ühelegi õigusrikkumisele. Tegemist on end õigusriikide praktikas õigustamud kriminaalpoliitilise võttega. võttega. On täiesti ekslik seostada seda kategooriatega nagu karmus või halastus. Praktikas tähendab see, et ka jalgratta vargus saab politseis registreeritud ning uuritud.

Kas IRL välistab koalitsioonimineku Keskerakonnaga?

See oleks kõige ebatõenäolisem valitsus. Ükski IRLi eelkäija pole riigi tasandil teinud valitsuskoostööd Keskerakonnaga. Armunud paar on siiski Ansip ja Savisaar.

Palun reastega Andrus Ansipi kolm ämbrit olulisuse järjekorras.

Kuna mul on raske eelkäijana teda kritiseerida, alustan positiivsest.

1. Mulle meeldib, et Ansip teeb sporti.
2. Tähelepanuväärne on tema võime rääkida sama juttu kümneid ja kümneid kordi. See näitab, et ta teab vana tarkust - kordamine on tarkuse ema.

Nüüd pahupoolest:

1. Minu kujutluse järgi peab peaminister olema riigimees, seda 24 tundi ööpäevas. Kahetsusväärselt domineerib meil peaministri toimetamiste juures märksõna kahepalgelisus. Ta eksib, lootes, et rahvas ei näe seda läbi.
2. Sisulistest läbikukkumistest pean suurimaks võimetust minna üle eurole. 3. Riigis sellise olukorra võimaldamist, kus on toimunud Eesti lähiajaloo suurimad korruptiivsed tehingud.
4. Mõistus tõrgub mõistmast, miks Reformierakond toetas raudtee tagasiostmist väga läbipaistmatutel asjaoludel.
5. Otsustusjulguse vähesus pronkssõduri küsimuses on mänginud Eesti üsna nigelasse seisu nii sise- kui välispoliitiliselt.

Kas Teie olete paremerakondade liitmise hall kardinal?

Olen Eesti erakondade arengut ning lõimumist euroopaliku erakondade süsteemiga avalikult ning alati toetanud. Esimese ettekande sel teemal pidasin Pärnu juhtimiskonverentsil aastal 2000.

Kas erakonnal on plaanis praeguse mitteläbipaistva valimissüsteemi muutmiseks ka midagi ette võtta (rahvas kipub isikuid valima ning seda toetavad ka erakondade reklaamid, kuigi samas toetab süsteem erakondlikku valimist - sisenimekirjad jne)? Või on IRL praegusega rahul ja las olla edasi nii nagu on?

Valimissüsteemi aluspõhimõtted määrab ära põhiseadus ja väga radikaalset valimissüsteemi muutmist ei pea ma mõistlikuks, sest selles asjas on oluline ka stabiilsus - inimesed hakkavad üha enam mõistma, mis nende häälest sõltub. Valimissüsteemi läbipaistvamaks muutmiseks võiks kaotada Riigikogu valimistel üleriigilised nimekirjad ning jaotada kõik mandaadid valimisringkondades avatud nimekirja põhimõttel - ehk siis enim hääli saanud kandidaatide, mitte nimekirjas eespool olevate, vahel.

IRL pooldab pronkssõduri teisaldamist. Kuid kuhu te kavatsete selle viia ja mis hakkab Tõnismäel olema selle asemel?

Pronkssõduri asemel tuleks kasutada terminit "Tallinna vallutamise sümbol". Minu meelest ajaks ta oma asja ära ka Maarjamäel seistes. Mis puutub sellesse, mida selle asemele panna, siis ootan huviga Tallinna parimate arhitektide ja linnavisionääride ettepanekuid.

Miks on Teie erakonnas nii vähesed naised juhtpositsioonidel? Mida kavatseb Teie erakond teha soolise võrdõiguslikkuse vallas?

Olen nõus, et naisi peaks olema rohkem, mitte ainult poliitikas, vaid ka muudes vastutusrikastes ametites. Oma väikese panuse andsin sellesse siis, kui tegin Ene Ergmale neli aastat tagasi ettepaneku asuda Riigikogu esimeheks. Ene Ergma on praegu IRL-i esikandidaat Jõgeva- ja Tartumaal ja ma loodan, et paljud valijad eelistavad teda konkurentsis Villu Reiljaniga.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus võeti vastu Res Publica valitsuse ajal ning sel teemal käib erakonnas üsna intensiivne debatt. Ma loodan, et järgmises Riigikogus tuleme välja ka uute ettepanekutega.

Olen IRL valija. Siiski on Lihula sündmuste pärast okas hinges. Kuidas oskaksite selgitada, miks ikkagi Lihulas rahva õiglustundele nii tugeva hoobi pidite andma? Te teadsite kindlasti, et fashistlik pronkssõdur pole kuhugi niipea kadumas, kust tuli siiski see vastuvaidlematu käsk Lihula sammas maha võtta ja kas aimasite, kui palju see haiget teeb?

Mul on ka okas hinges. Valitsus langetas selle otsuse ajal, mil olime saanud EL ja NATO liikmeks. Ettepaneku Lihula kivi eemaldamiseks tegi välisminister Ojuland. Valitsus aktsepteeris seda põhjusel, et selle sambaga kaasnenud sõnum ei olnud kooskõlas euroopalike väärtustega ning määrinuks riigi mainet. Riigi, eriti väikeriigi, puhul kujutab laitmatu maine endast tänapäevases maailmas julgeolekugarantiid. Selles kahtlejatel soovitan lugeda selleaegseid BBC-d ja CNN-i uudiseid. Valitsuse otsuse täitmine tehti ülesandeks siseminister Leivole. See, et selle täitmine riivas olulisel määral inimeste õiglustunnet, on kahetusväärne.

Olen nõus, et on teatud analoogia "pronkssõduriga". Kuid kas kujutaksite ette, et me oleks Lihula samba küsimust arutanud aasta otsa, lõhestades sellega ühiskonda ja kahjustades Eesti huve nagu on tehtud Tõnismäe monumendi puhul.

Palju on räägitud meie ajaloo selgeks rääkimisest. Kordan siin olulisimat. Eesti riik ja rahvas olid Teises maailmasõjas neutraalsed ning peame tunnustama neid vabadusvõitlejaid, kes tollase peaministri presidendi ülesannetes Jüri Uluotsa üleskutsel läksid rindele, et taastada Eesti iseseisvus. Meil on vaja rõhutada seda tegelikku riigi ja rahva tahet, mitte aga lasta end seostada bolshevike ega natsidega.

Kas südametunnistus on peale Lihula-peksmist maha rahunenud?

Vaata eelmist küsimust. Peksmist seal ei toimunud, Võsa-Peetri telelavastusi on nähtud teisigi.

Mis juhtus ikkagi Res Publica-ga? Kas juhtoinad olid tobud?

Res Publica suutis kaks aastat valitsust ausalt juhtida ja selle üle on mul hea meel. Tagasi mõeldes olime ehk idealistlikud ning mõtlesime rohkem riigi kui erakonna huvidele, ent ka selle üle on mul pigem hea meel. Tänaseks oleme oma potentsiaali kasvatanud, pannes oma nõu ja jõu kokku sellise kogenud erakonnaga nagu Isamaaliit seda oli.

Minu jaoks olete Te alati olnud poliitik nr.1 Eestis. Teie juhitud valitsus oli üks paremini toimivaid valitsusi. Res Publica ideed olid suurepärased. Olen alati olnud Res Publica valija. Kahju, et teatud parteid teist lihtsalt üle sõitsid ja teil oma poliitikat teostada ei lasknud. Vanad tudisevad ja sooja kohta hoidvad poliitikud ei olnud võimelised uute suundadega poliitikas leppima. Oma särk on ikka ligemal, kui rahva särk. Miks Te tookord tagasi astusite? Minu jaoks oli see suur pettumus.

Tuletan meelde, millise jamaga rahvast selle eel hullutati. Minu jaoks oli tülgastav näha, kuidas endised kommunistid proovisid end eksponeerida demokraatia kaitsjatena. Nende inimeste hirm veidigi läbimõeldud korruptsioonivastase võitluse ees oli ehe.

Selleks ajaks oli ka selge, et Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit olid kokku leppinud, et neile on kasulikum jätkata uues koalitsioonis.

Kas teil ei ole kahju meie praegusest rahast, Eesti kroonist? Kas te ei leia, et rahvusraha peaks jääma püsima ja sellest peaks rahvast ühte liitev sümbol saama?

Muidugi on, aga kui eurole üleminek muudab meie rahvast jõukamaks ja riiki majanduslikult turvalisemaks, siis mõistuse ja tunnete vahel valides eelistan mõistust.

Miks te ei toetanud raudteeliiklust? Kuulsin, et tahtsite Tallinn- Viljandi raudtee maha võtta ja samas ei toetanud ka seda, et Haapsalu raudtee Eesti riigile riigistada, et see ei tasu ära! Aga ma loodan, et see ei olnud arusaamatus, siis küsingi miks?

Ma ei ole kunagi tegelenud konkreetsete raudteeliinidega. Kui küsija peab silmas Eesti Raudtee taasriigistamist, siis oma arusaamadest lähtuvalt ei pea ma võimalikuks toetada ühe erakonna valimiskampaaniaks olevat projekti, mis läks maksumaksjale maksma 2,5 miljardit.

Millised on kolm kõige põletavamat probleemi Eestis ja kuidas neid lahendada?

On suuri ja väikeseid probleeme. Suurteks pean demograafilist olukorda ja Eesti majanduse pikaajalist konkurentsivõimet maailmas. Usun, et IRL ideed, kogemused ja tegutsemisjulgus võimaldavad valitsusel anda neile probleemidele adekvaatsed lahendused. Eesti kolmas probleem on minu meelest poliitiline korruptsioon ja oht, et seda hakatakse pidama normaalseks. Kas on tõesti palju tahta, et Eesti riik oleks aus ja paistaks ka välja aus ning oleks maailma korruptsioonivabade riikide edetabelis esimeste hulgas? Mõelge, milline panus oleks see meie mainele ja ka majandusele.

Milles seisneb Reformierakonna edu? Kas see seletub semukapitalismi alalhoiuinstinktidega? Kas jagate arvamust, et just Reformierakond viljeleb semukapitalismi Eestis?

Viimaste aastate kogemuste põhjal tuleb viimasele küsimusele kahjuks vastata jaatavalt. Reformierakonnal on raskekujuline võimuinstinkt ning see sümpatiseerib tõenäoliselt osale valijaskonnast.

Põllumeeste Kogu esindajad kirjutasid 15. veebruari Maalehes, et "tühistame Riigikogus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 19. mail 2005 allakirjutatud piirilepingu kui Eestile kahjuliku. Oleme seisukohal, et Eesti riik peab jääma Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahel 2. veebruaril 1920 allakirjutatud Tartu rahulepingus kokkulepitud riigipiiri juurde". Kas see on ka IRL-i ametlik seisukoht?

Tartu rahulepingu põhimõtetest loobumine oleks Eesti huvide vastane. Seetõttu toetasime Venemaaga piirilepingu ratifitseerimisel Eesti huve arvestavat ja rahvusvahelise õiguse seisukohalt olulist tähendust omava deklaratsiooni lisamist.

Põllumeeste Kogu esindajad Peavad vajalikuks riikliku pensionipoliitika muutmist täna kuni 35-aastastele viisil, kus väljateenitud õiglane riiklik täispension hakkab sõltuma ka laste arvust. Kahe vanemaga ühiste laste eest väljateenitud õiglane pensionikoefitsent oleks järgmine: 1 laps – 80-85%; 2 last 100%; 3 last 120-130%; 4 ja enam last 150-200%. Üksikvanematele soovitakse rakendada aga vastavat koefitsenti õiglaste taandustega. Kas see on ka IRL-i seisukoht?

Kui läbi pensionipoliitika on võimalik iivet positiivselt mõjutada, siis tuleb seda ideed igal juhul kaaluda.

Kas Kristiina Ojuland oli ebakompetentne või oli põhjus riigisaladuste kadumine, kui Te talle peaministrina kinga andsite?

Ühest tulenes teine.

Kuidas tuua paremini tasakaal valimislubaduste ning nende täitmise vahele? Kõigi erakondade valimislubadused lähtuvad eelkõige 100%-lisest võimulesaamisest, kuid seda ju reaalsuses ei juhtu, s.t. valimislubadusi annavad erakonnad, täitma asuvad neid aga juba koalitsioonid, kellel esialgse valijate sooviga on juba märksa kaugem side. Teisisõnu - kas tavakodanik on poliitikast kaugele jäänud ja kui, siis kuidas ta sinna lähemale tuua?

Ma näen lahendust terve ja küpse kodanikuühiskonna arengus, mida riik peaks soodustama. Ennekõike tähendab see seda, et inimesed suudavad koonduda oma konkreetsete huvide esindamiseks ja niimoodi tõhusamalt mõjutada ka avalikku võimu. IRL soovib anda inimestele võimaluse suunata 1 % maksustatavast tulust vabaühendustele.

Kui ühes kapis need leivad ikka on? Kas Isamaa ja Res Publica liit on - ON - ikka ühtne erakond? Mis saab abielulahutusel? Kuidas kavatsete RK saadikukohti (mandaate) jagada ilma tülita?

Isamaa ja Res Publica Liit on ühtne erakond. Iseasi on see, et IRL sisemine kultuur ei võimalda autokraatset, ülevalt alla juhtimist. Seetõttu on ka erakonnasisesed arutelud avalikkusele sageli hästi jälgitavad. Kas kujutaksite ette, et Laar, Parts, Tulviste, Ergma ja Kaju on kõikides küsimustes alati ühesugustel seisukohtadel. Või Jaak Aaviksoo ja Lagle Parek. Ometi usuvad nad kõik alalhoidlikusse maailmavaatesse ja väärtuspõhisesse poliitikasse.

Kas te ei karda Euroopa Liidu liitriigiks muutumist? Mida teete Teie ja IRL selleks, et seda ei juhtuks? Kas Te olete ELi ühise välisministri ja presidendi vastu? Ühine välisminister rikuks ju tugevalt meie põhiseadust ja vähendaks ololiselt liikmesriikide iseseisvust ja see oleks üks ELi liitriigiks muutumise samm..

Olen nõus, et EL-i tuleviku kujunemine ei ole sugugi selge, kuid EL-i kohta ei saa minu meelest lihtsutatult pidada ei riikide ühenduseks ega liitriigiks. Ta on siiski ainulaadne riikide koostöövorm. Erinevalt teistest erakondadest on IRL-i tugevus Euroopa poliitikas kaasarääkimisel selles, et IRL kuulub Euroopa mõjukamaisse poliitilisse ühendusse Euroopa Rahvaparteisse.

On Eesti huvides, et Euroopal oleks ühtsem ja ühisem välis- ja julgeolekupoliitika ning keegi peab seda ka konkreetse persoonina esindama. See aga ei tähenda, et Eestil ei oleks oma välis- ja julgeolekupoliitikat. Need kaks asja peavad haakuma.

Kas pooldate Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist?

Jah, pooldan.

Lubadus anda anda kodanikele õigus suunata makstavast tulumaksust 1% kodaniku enese poolt osundatavale mittetulundusühingule või sihtasutusele on mõistagi äärmiselt tervitatav. Kuid saan ma õigesti aru - tegemist on kodaniku vaba otsustusõigusega, mitte kohustusega, kusjuures otsustuse juures peaks ühtlasi määrama konkreetse kodanikuühenduse, kellele raha suunataks? Kas see ei tekitaks mitte praegusest veelgi ebavõrdsemat olukorda?

Jah, saate õigesti aru. Selline rahastamine peaks olema tänasega võrreldes kodanikuühendustele antav täiendav võimalus, mis vähendaks kodanikuühenduste sõltuvust poliitilisest suvast.

IRL räägib küll palju korruptsiooni tõkestamisest erasektoris ja kohalikes omavalitsuses, kuid - vabandan, kui eksin - teie programmist ei nähtu, kuidas kavatsete takistada sõna otseses tähenduses poliitilist korruptsiooni. Milline on Teie seisukoht seoses erakondade rahastamise kontrollimise problemaatikaga?

Minimaalselt vajalik samm on Reformierakonna ja Keskerakonna poolt väljahääletud erakonnaseaduse muudatuste vastuvõtmine ehk siis õiguskantsleri ettepanekutega arvestamine.

Tänud vastuste eest!

Tänan kõiki küsijaid! Olid tõesti asjalikud kaks tundi. Vabandan, et paljudele küsimustele ei jõudnud vastata. Tänan hea koostöö eest ka Postimees online sõbralikke naisi ja mehi. Soovin kõigile ilusat päeva jätku!

Juhan Parts