Intervjuu on läbi!
Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas Rahvaliidu majandusideoloog Janno Reiljan.

Kas maadevahetamise skandaal oli teiste parteide vandenõu Rahvaliidu vastu või ka tegelikult rahavaliitlased mängisid maavahetustes ärimeestega kokku? Igal juhul praegused krim.asjad kinnitavad, et puhas värk seal ei olnud.

Maadevahetamise skandaal on teatud ajakirjanikegrupi poolt ülespuhutud ajakirjanduslik mull, valimiseelne sõnnikulaotamine. Rahvaliiduga ei ole sellel mingit sisulist seost. Ühtki rahvaliitlast maavahetustega seoses milleski süüdistatud ei ole. Mitu kuud (süüdistuseta!?) kinni istunud Maa-ameti juht oli, muide, ametisse pandud Reformierakonna poolt. Lühikest aega istus (samuti süüdistuseta) kongis ka Res Publica Tartu piirkonna juht. Rohkem selles loos erakondlikke seoseid leitud ei ole. Absurdne on sel taustal seostada ajakirjanduslikku maavahetusmulli Rahvaliiduga. Kuna kellelegi ei ole mingit süüdistust esitatud, siis ei ole asjal praegu mingit õiguslikku tagapõhja. Ka mingeid kahjusid ei ole senini välja toodud, mistõttu ei ole ka siin millestki rääkida. Skandaalne on antud juhul ainult see, et Eesti on muutumas politseiriigiks, kus inimesi võib ilma süüdistuseta kuni pooleks aastaks vanglasse panna. See paistab Eesti skandaaliajakirjanikele igati normaalne olevat.

Missugused on Rahvaliidu vaated reisirongiliikluse tulevikust Eestis? Kas toetate senise ebaökonoomse ja kuluka vana reisirongiveeremi väljavahetamist Eestis? Kuna see vajab kahtlemata riigipoolset rahastamist, siis oleks küsimus eelkõige selline: kas toetate selle läbiviimist riigieelarve vahendeid kasutades? Vastasel juhul on ju täiesti selge, et uusi ronge võime vaid unes näha.

Rahvaliit on seisukohal, et maanteede koormust ja kahjulikke heitmeid vähendavat raudteeliiklust peab riik toetama sellisel määral, et oleks võimalik korda teha nii teed kui ka rongid. Rahastamise konkreetne skeem tuleb aga kokku leppida koalitsiooniläbirääkimistel järgmise valitsuse moodustamiseks. Siin on erinevaid võimalusi, mille hulgast tuleb valida kõigile valitsuserakondadele poliitiliselt vastuvõetav.

Küsimus oleks selline, et mis konkreetselt muutuks maaelus? Kellele Te suunatud olete, kas üksiktalupidajale või põllumajandusfirmale? Praeguse seisuga Eestis import ületab ekspordi, kas on reaalne, et 4 aasta pärast on olukord vastupidine? Mis kulutused selleks tehakse, kust raha saadakse?

Maaelus algas pööre paremusele pärast EL-ga liitumist, kui meile avanesid EL maaelu toetused. Järgmisel neljal aastal toimub Eesti maaelus murranguline paranemine. Sellele loovad aluse EL toetused koos Eesti riigieelarvelise kaasrahastamisega. Rahvaliidu nõudeks on, et Eesti riik eraldaks maaelule toetusi EL reeglitega lubatud maksimaalmääral. EL-ga ühinemise järel ei ole võimalust maaelus kedagi eelistada või diskrimineerida, sest EL toetuste eraldamise tingimused seda ei luba. Igaühele on ettenähtud spetsiifilisi omadusi arvestavad toetusmeetmed, mis on kokku võetud pikalt ja laiapõhjaliselt arutatud Maaelu Arengukavas (MAK). Paraku langetas kaitsetollide ja toetusmeetmete pikaajaline puudumine Eesti põllumajanduse tasemele, kus see Eesti oma tarbimist katta ei suuda. EL-ga ühinemise järel piiravad Eesti põllumajanduse arenguvõimalusi tootmis- ja toetuskvoodid. Seetõttu järgmise nelja aastaga põllumajandussaaduste ekspordi ülejääki impordi suhtes saavutada ei ole võimalik.

Milline on Rahvaliidu seisukoht eurotsooniga ühinemise vajalikkuse ja ajakava osas? Kas Eesti peab ühinema eurotsooniga? Kas iga hinna eest või üksnes teatud tingimustel? Kui Rahvaliit peab eurotsooniga ühinemist Eestile vajalikuks, siis milline on reaalne ajakava? On vist ütlematagi selge, et kui eurotsooniga liitumiseks mingeid samme ei astuta, ei tule Eestis eurot niipea. Milliseid konkreetseid samme peaks Eesti Rahvaliidu arvates astuma, et ühinemine eurotsooniga saaks reaalsuseks?

Eesti valis 1992. aastal krooni sisse viies äärmuslikult jäiga rahasüsteemi -- nn valuutakomitee süsteemi. See ei võimalda Eesti majandust sujuvalt välispartneritest kõrgema inflatsiooni kahjulike mõjude eest kaitsta. Seetõttu on eurotsooniga ühinemine Eestile vajalik, et oma jäigast rahasüsteemist pääseda. Meid lubatakse eurotsooni aga alles siis, kui täidame kõiki tingimusi. Praegu Eesti inflatsioonitingimust ei täida. Rahvaliit ei ole nõus eurotsooniga ühinemise nimel pidurdama majanduskasvu (külmutama palgad, pensionid ja sotsiaalsed abimeetmed), nagu seda praeguselt valitsuskoalitsioonilt nõudis Isamaa ja Res Publica. Ka on Rahvaliit eurotsooniga ühinemist EL-ga arutama ainult tingimusel, et kroonid vahetatakse eurodeks praeguse vahetuskursiga 15,6466 EEK = 1 euro. Kõik vajalikud tehnilised ettevalmistused euro käibelelaskmiseks on Eestis tehtud.

Kuidas saate teie aru väljendist "juriidiliselt on kõik korras" (JOKK) ? Kas Rahvaliit on kuulnud midagi eetikast ?

Rahvaliit peab eetikat rahva püsimajäämise aluseks. Seetõttu lähtub Rahvaliit oma poliitika kujundamisel eelkõige just nimelt eetika põhimõtetest. Võime tõdeda, et Rahvaliit on Eesti kõige eetilisem erakond. Me ei püüa valijaid eksitada illusoorsete valimislubadustega. Eelmise Riigikogu valimiste eel antud lubadused on Rahvaliit täitnud. Kui rahvas annab meile mandaadi valitsusse pääsemiseks, siis täidame ka praeguste valimiste eel kavandatu. Kuid eetiline riigijuhtimine peab olema ka juriidiliselt korrektne, ükski eetikaprintsiip ei õigusta seaduserikkumist. Seetõttu peab Rahvaliit väga ohtlikuks ja kahjulikuks sotside üleskutset heita juriidiline korrektsus kõrvale mingite ainult neile teadaolevate eetikapõhimõtete järgimiseks.

Rahvaliit on nüüd saanud olla valitsuses eelmistest valimistest saati. millise hinnangu annate oma valitsemisperioodile? Kas said kõik valimislubadused täidetud? Mis jäi saavutamata ja miks?

Rahvaliit kuulus nelja aasta jooksul kahte valitsuskoalitsiooni ja raskete läbirääkimiste tulemusena said koalitsioonilepingutesse lülitatud kõik meie põhilised valimislubadused. Eriti kõrgelt hindame, et Rahvaliit suutis oma poliitika ellu viia ka ülekaalukate paremerakondadega (Reformi ja Res Publicaga) ühte valitsuskoalitsiooni kuuludes. Meenutame, et aastatel 1999 - 2002 lasid sotsid end paremerakondadel kelgunöörina järel vedada ja oma valijate huvid jäid kaitsmata.

Eesti sai endale uue presidendi. Kuidas on Rahvaliit rahul president Ilvesega? mis saab nüüd Arnold Rüütlist?

Arnold Rüütel on pikaajalise Eesti rahva teenimisega ammu täieliku lugupidamise ära teeninud. Hea tervis, nooruslik vaim ja teotahe võimaldab tal aktiivselt täita (eks)presidendi töökohustusi. Nagu varem presidendina, näeme Rüütlit ka nüüd sageli rahva hulgas ja rahva poolt ümbritsetuna. Rahvaliit loodab, et Ilves võtab eeskuju oma suurest eelkäijast Rüütlist ja temast saab Eestile hea president. Ilves on alles oma tee algul ja seetõttu on veel vara hinnanguid anda. Rahvaliit annab Ilvese tööle presidendina koondhinnangu nelja aasta pärast.

Millised on Eesti kolm kõige põletavamat probleemi ja kuidas neid lahendada?

Kõige põletavamaks probleemiks on Eesti tervishoiusüsteemi viimine tasemele, kus see suudaks tõhusalt kaitsta inimeste elu ja tervist. Selleks tuleb tervishoiu rahastamist suurendada nelja aastaga 6,5 protsendini SKP-st, et ravijärjekordi lühendada ja ravimid patsientidele odavamaks teha. Tähtsuselt teiseks pean kõigile lastele võrdsete võimaluste loomist parima võimetekohase hariduse saamiseks, sõltumata vanemate majanduslikust olukorrast. Selleks peab olema lapsele garanteeritud lastesõime- ja -aiakoht, tasuta huviharidus koolis ja tudengiplk ülikoolis. Kolmandana tooksin välja egoismi suunas kiivakiskuva pensionisüsteemi solidaarsemaks muutmist, et nelikümmend aastat töötanud inimene ei peaks miinimumpensioni saades vaesuses elama (täisajaga töötatud aasta peab kindlustama inimesele ka vähemalt ühe pensioniaasta arvestamise). Kogu abinõude pakett on kirjas Rahvaliidu valimisplatvormis.

Kas Rahvaliit ja vastaja isiklikult peab kõlbeliselt õigeks ja õiguslikult korruptsioonivabaks, et rahva (ja valijate) esindajad ise määravad riigikoguliikme tasu (ja hüvitiste) suuruse? Kuigi vormiliselt järgmise koosseisu jaoks - aga sisu see ei muuda.

Riigikogule kui kõrgeimale võimuorganile ei saa põhiseaduslikult ükski teine riigi- või ühiskondlik organ töötingimusi ja palka määrata. Eesti riigi taastamisel ei leitud ühtki teist lahendust, kui eelmise Riigikogu koosseisu otsus järgmise kohta. Siiani ei ole suutnud keegi mingit muud Põhiseadusega kooskõlas olevat mehhanismi välja pakkuda.

Kuidas Te hindate teie siseministri tegutsemist Lihulas? Miks te tema poolt organiseeritud rahva peksmise Partsu kaela ajate?

Siseminister kui jõuministeeriumi juht ei saa ega tohi demokraatlikus riigis Lihula samba eemaldamisega sarnaseid otsuseid vastu võtta ega täide viia. Rahvaliit ei aja kunagi midagi "kellegi kaela". Politsei käitumisele Lihulas ei leitud etteheiteid ja seetõttu ei olnud siseministrit ka milleski süüdistada. Küll aga tegi Parts peaministrina rea poliitilisi vigu, mis Lihulas kahetsusväärsete sündmusteni viisid. Nende vigade eest peabki Parts vastutama. Muide, "rahva peksmise organiseerimises" ei ole ka Partsu keegi kunagi süüdistanud.

Milliste erakondadega oleks Rahvaliit nõus koalitsiooni astuma?

Eesti erakonnad muutuvad üha küpsemaks ja puberteetlik "mina sinuga ei mängi" hakkab kaduma. Rahvaliit on nõus koostööks erakondadega, kellega koos saab oma programmilised eesmärgid ellu viia ja rahvale valimistel antud lubadused täita. Rahvaliit tõestas möödunud neljal aastal, et me oskame vägagi erinevates koalitsioonides oma valijate huvide eest seista.

Mis sisetunne ütleb- kas kõnts kaob või ei kao Toompealt?

Minu sisetunne ütleb, et nagu Eesti riik tervikuna nii ka Toompea saab aasta-aastalt kõntsast puhtamaks. Aga Eesti poliitikas on veel liiga palju inimväärikust eiravat, õiglust ignoreerivat, kitsast grupihuvi mahitavat ja muud põlastusväärset. Iseenesest ei kao see poliitiline kõnts kuhugi. See tuleb päevavalgele tuua ja ühiste jõududega ära koristada.

Kas poliitik peab teie arvates omama mingisugustki eetilist tausta ja kas poliitik võib oma mõtteid ning hetkeemotsioone valimatult väljendada?

Eetika on inimliku tegutsemise, sealhulgas poliitikategemise peamine nõue. Eetiline inimene ütleb oma mõtted selgelt ja ausalt välja. Ebaeetiline on salatsemine, silmakirjatsemine, pooltõdedega manipuleerimine ja intriigitsemine. Poliitik peaks sellega eriti arvestama, sest ta on volitatud kogu ühiskonda puudutavaid otsuseid ette valmistama, inimestele selgitama ja vastu võtma. Emotsioonid on need, mis eristavad inimest külmalt ja kuivalt algoritmi järgivast robotist. Eetika ongi emotsionaalne mõiste, mille vastandiks on poliitikas ja eriti just poliitikas ainult kasude-kahjude külm kalkuleerimine. Kahjuks on Eesti poliitikas külma kasude arvestamist veel liiga palju ja inimlikku emotsionaalsust liiga vähe.

Küsimus peaks olema lihtne, mida tähendas Teie väljend "isamaaline siga"? Kas Teie väljend "isamaaline siga" tähendab seda, et kõik ausad eestlased on isamaalised sead?

Vormiliselt oli tegemist keelevääratusega. Sisuliselt aga iseloomustas see väljend aga kitsas ringis ühe erakonna esindajat, kes erinevalt ausatest eestlastest kasutas avalikus telesaates teadlikku valet ja laimu. Loomulikult ei tohiks ka kitsas inimeste ringis sõna võttes selliseid keelevääratusi endale lubada. Laiemas avalikkuses võib see tekitada samasugust vääritimõistmist nagu käesoleva küsimuse esitajal.

Miks Janno Reiljan Tartu Kommertspanga revisjonikomisjoni esimehena ei avalikustanud õigeaegselt panga lihtosanikele panga tegelikku finantsseisu, ja paljud lihtsad inimesed kaotasid oma isiklikud säästud?

Ajal, mil mina olin TKP revisjonikomisjoni juht ei olnud TKP-l veel mingeid rahalisi raskusi. Seoses pika väliskomandeeringuga ja sellele järgnenud asumisega peaministri nõuniku kohale lahkusin TKP revisjonikomisjonist ammu enne probleemi tekkimist. TKP lasi põhja Eesti Pank, kes ei tunnistanud TKP nõuet Eesti Kütuse suhtes riigile vajaliku kütuse kinnimaksmise eest. Pärast TKP põhjalaskmist müüsid Eesti panga juhid TKP nõude Eesti Kütuse vastu oma sõpradele teadmata hinna eest maha. Sinna mattiski Eesti Pank TKPs olnud inimeste säästuraha.

Villu Reiljan on kaua olnud Rahvaliidu esimees. Kes võiks olla järgmine esimees? Kas Teie ei soovi Rahvaliidu esimeheks või on teil muud tulevikuplaanid?

Villu Reiljan on sedavõrd hea erakonna esimees, et ma ei näe talle praegu veel asendajat. Ma usun, et see kasvab välja juba lähiaastail Rahvaliidu nooremast põlvkonnast. Minu ülesandeks Rahvaliidus on hoolitseda selle eest, et erakonna sotsiaal-, regionaal-, keskkonna- ja muud poliitikad oleks tasakaalus riigi majanduslike võimalustega. See on tähtis ja keeruline ülesanne, mis ühildub hästi minu majandusprofessori tööga Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Ma olen oma positsiooniga nii erakonnas kui ka elus rahul, ega kavatse kunagi venna asemel Rahvaliidu esimeheks kandideerida.

Kas võõrtööjõudu tuleks elatustaseme tõusmiseks rohkem riiki lubada?

Rahvaliit seisab kindlalt vastu võõrtööjõu riiki lubamisele, sest see toob kaasa palju sotsiaal- ja rahvusprobleeme. Me ei ole suutnud senini Eestis aastakümneid elanud sisserändajaid Eesti ühiskonda liita. Pealegi on Eestis tööealise elanikkonna hõivatus EL keskmisest madalam ja otsest tööjõupuudust Eestis ei esine. Eestisse võib lubada sisse tuua üksikuid kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes suures kollektiivis meie eluga liituvad.

Kas Eesti majanduskasv on jätkusuutlik?

Kui riik ettevõtluse üksi jätab, siis ülemääraselt laenurahal ja ehitussektoril põhinev majanduskasv samas tempos pikalt jätkuda ei saa. Kui aga järgmine valitsuskoalitsioon võtab omaks Rahvaliidu pakutava euroopaliku majanduspoliitika, siis võiks 10-protsendiline majanduskasv jätkuda veel 10 - 15 aastat.

Mis juhtub aktsia- ja kinnisvarahindadega aastases perspektiivis?

Kes seda ette oskaks ennustada, ei istuks siin arvuti taga küsimustele vastates, vaid valmistuks priskeid summasid sisse kasseerima. Pealegi on Eesti pisike aktsia- ja kinnisvaraturg sedavõrd paljudest teguritest mõjutatud, et isegi lääneriikide suurtele turgudele sobivad ligilähedased ennustusmeetodid ei anna sisuliselt mingit mõistlikku tulemust.

Kas pooldate Tallinna-Tartu 4-realist maanteed ja Saaremaa silda?

Tallinn- Tartu maantee 4-realiseks ehitamise hädavajadust näen ise selle tee sagedase kasutajana. Saaremaa silla vajalikkuse ja vastuvõetavuse koha pealt usun aga saarlaste otsust, kuna see puudutab otseselt nede elukorraldust. Ma usaldan Rahvaliidu saarlasi, kes hindavad Saaremaa silla kiiret ehitamist vajalikuks. Eesti riik on majanduslikult võimeline mõlemad objektid 8 - 10 aastaga valmis ehitama, kui ainult üliliberaalsetest mõttekrampidest jagu saadakse.

Kas Keskerakonna 25 000 kroonise palga lubadus on adekvaatne?

Seda peab küll Keskerakonnalt küsima. Lubadus on antud sellisel viisil ja sellise taustaga, et ei ole võimalik aru saada, kellele seda palka tegelikult lubatakse.

Kuidas saab majandus hakkama praeguse kriitilise seisuga tööturul- suur tööjõupuudus, ülikiire palgakasv ja töötajate äravool piiri taha?

Praegu tööjõuturu seisund veel kriitiline ei ole, aga see muutub kriitiliseks, kui ettevõtted ka edaspidi arvavad, et Eesti on madalapalgaline oaas kõrgepalgalises Euroopa Liidus ja valitsused riigi ülesehitamisel sellistele ettevõtetele loodavad. Eestis on veel palju tööealisi inimesi töösse kaasamata, sest riik ei eralda piisavalt vahendeid erialakoolituse kaasajastamiseks. Palgakasv on ülikiire ainult näiliselt -- mõtleme ikka ka, milliselt tasemelt me alustasime. Paratamatu palgatõus peab toetuma lihtsalt töölt keerulisemale üleminekule. Enamus töötajaid ei lähe Eestist kuhugi, kui neile siin korralikku tööd ja head palka pakutakse.

Kes on Rahvaliidu valijad? Millega te need valijad ära meelitate?

Rahvaliidu valijad on need, kes enda ja oma laste, riigi ja rahva tuleviku kindlustamisel peavad tähtsaks võrdseid võimalusi kõikjal Eestis ja kõigile inimestele. Tasuta lastesõime- ja -aiakohtadega, tasuta huviharidusega ja tudengipalgaga loodud võrdsed võimalused innustavad noori õpingutes võimetekohaselt pingutama, et elus edasi jõuda. Tulumaksuvaba miinimumsissetuleku tõstmisega ja laste arvust sõltuva tulumaksuvabastusega, aga samuti täis tööaasta eest antava täis pensioniaastaga loodud võrdsed võimalused tööinimestele innustavad neid oma kvalifikatsiooni maksimaalselt töös rakendama. Normaalset elu võimaldava pensioniga eakatele loodud võrdsed võimalused innustavad neid ühiskonnaelust aktiivselt osa võtma. Need aktiivsed inimesed ongi Rahvaliidu valijad.

Kommenteerige mõistet "semukapitalism"? Kas Rahvaliit on sellest puhas?

Semukapitalism on väikeses ja alles kehvalt koolitatud ning kontrollitud ametnikkonnaga riigis kahtlemata probleem riigihangete korraldamisel, maa või muu kinnisvara erastamisel. Võrreldes kunagise Eesti Raudtee erastamisega ja Narva elektrijaamade erastamise katsega, on "semukapitalistide" võimalused Eestis siiski vähenenud. Aga näiteks suhkrutrahv näitas, et suhkruspekulantide respublikaanidest "semud" suutsid suure kahju kokku keerata. Rahvaliit tõrjus kõikvõimalikke "semusid" riigivarast eemale nii opositsioonis olles (elektrijaamade erastamise ärahoidmine) kui ka valitsuuskoalitsioonis (Werol tehaste pankrotist päästmine). Rahvaliit on Eesti liberaalsete "semukapitalismi" esindajate suhtes alati vastaspoolel seisnud.

Kes mõtles välja teie väga õnnestunud valimisloosungi: "võrdsete võimaluste eest!"

Usun, et regionaalses mõttes ütles selle esmakordselt välja Jaanus Marrandi. Hiljem lisati sellele ka sotsiaalne pool ja kujundati terviklik valimisplatvorm.

Kas raha, mis makstakse Võrumaal inimestele kes otsivad Teie kasuks hääletajaid ehk valijaid tuleb Rahvaliidu kassast või Teie isiklikust taskust?

Valimistel tehakse erakonna- ja isikupropagandat. Isiklikud valimiskulud tuleb igal kandidaadil endal katta, aga loomulikult kulub valimistele ka maakonnaorganisatsioonidele eraldatud rahvaliidu raha. Kuna erakonna- ja isikupropagandat tehakse enamasti koos, siis on raske ka eraldada, kes just konkreetsed kulud katab.

Kas Rahvaliit on pättide partei? Viljasalv tühjaks varastatud, maade sahkerdamine, Werol, suhkrutrahv jne.jne.

Ilmselt on küsija poliitikast kaugelseisev inimene, mistõttu esitatud info on ekslik. Viljasalve tühjaksvarastajad on kohtu all karistust saamas ja nende hulgas pole ühtki Rahvaliiduga seotud inimest. Väidetavas maade sahkerdamises ei ole veel kellegi mingit süüdistust esitatud, aga vangis hoiti "parteilastest" lühiajaliselt ainult üht respublikaani (vt. eespool) ning mitte ainustki rahvaliitlast. Hoolimata opositsioonierakondade pingutustele Werol pankrotti ajada, suutis Rahvaliidu põllumajandusminister Weroli 32 miljoni eest erastada. Suhkrutrahvi puhul on dokumentaalselt tuvastatud, et selle tõi kaasa Res Publica (Taavi Veskimägi) juhitud rahandusministeerium. Soovitan küsijal hoolikalt kontrollida, kas teda mõni pätt poliitiliselt eksiteele ei püüa viia.

Mida tähendab sõnastus "võrdsete võimaluste Eesti", kas 3000 krooni palka saava maainimese tulevikus saadav pension ja riigikogulase pension, on võdsete võimaluste maa; kas kordades erinev vanemahüvitis on võrdsete võimaluste loomine või on rahvaliidul ka muid üllatuslikke nn.võrdseid võimalusi?

Arengu suunamine võrdsete võimaluste loomisele erinevates Eesti piirkondades ja erinevatele inimeste gruppidele tähendabki seda, et siin vajab lahendamist Eesti arengu üks valuprobleem. Üliliberalism suurendas pika aja jooksul Eestis ebavõrdsust. Rahvaliidu poliitika oli ja on suunatud ebavõrdsuse vähendamisele. Kiirelt kasvanud toetused maaelule on viimastel aastatel parandanud palgaolusid ka maal. Järgmisel neljal aastal tuleb siin saavutatda veelgi kiirem kasv, et linnapalkadega vahe väheneks. Rahvaliit suutis ka Reformierakonna algse ainult eelnevast palgast sõltuva vanemahüvitise kehtestada ka kolmandikule emadest, kes enne lapsepuhkust ei olnud töötanud -- esialgu miinimumpalga ulatuses, kuid järgneva nelja aasta jooksul on Rahvaliidul kavas ülempiir külmutada ja alampiiri tõsta. Rahvaliidu platvormis on tõesti kavandatud veel palju abinõusid Eesti erinevate piirkondade ja erinevate inimeste võimaluste võrdsustamiseks. Ühelgi teisel erakonnal sellist terviklikku kava ei ole. Sellepärast ongi Rahvaliidu valimisplatvormi koondnimeks "võrdsete võimaluste Eesti!"

Tundub, et riigieelarve lõhkiajamine on teie jaoks eesmärk omaette. Kas lubate, et juhul kui Rahvaliit pääseb valitsusse, siis riigi eelarve ka lõhki aetakse ja mitte sellepärast, et raha oleks hädasti tarvis, vaid sellepärast, et see on eesmärk omaette?

Rahvaliitu süüdistati eelarve lõhkiajamise kavas ka enne eelmisi Riigikogu valimisi. Ometi täitsime kõik oma põhilubadused (pensini tõus vähemalt 3000 kroonini kuus, tulumaksuvaba sissetuleku kahekordistamine 2000 kroonini kuus, tulumaksuvabastuse andmine miinimumi ulatuses alates pere teisest lapsest, kohalike omavalitsuste tulude ennakkasv) kuhjaga ja ettenägematult kiire majanduskasvu tõttu on eelarve koguni ülejäägis. Ka Rahvaliidu seekordne valimisplatvorm on Eesti majanduslike võimalustega tasakaalus ja Eesti riigi rahanduslik Rahvaliidu valitsuses olles kindlasti paraneb veelgi.

Miks olete teiste erakondade ja liikmete vastu häbematu ja solvate neid? Kas see on Eestimaa Rahvaliidule omane, sest seda on olnud kuulda ka teiste erakonna liikmete seast? Öelge ausalt, mis alal te olete võimeline kaasa rääkima riigikogus, siiani on jäänud mulje, et te ei oska midago konkreetset rääkda ega otsustada.

Olen Riigikogus olles tegelenud Eesti rahva jaoks oluliste suurte probleemidega -- Eesti põllumajanduspoliitika, energiapoliitika, kinnisvarapoliitika, pensionipoliitika ja viimasel ajal riigi kinnisvarapoliitika. Neis probleemides olen ma riigikogus aktiivselt tegelenud, kuid lisaks lihtsalt "rääkimisele" olen Tartu Ülikooli professorina neis valdkondades avaldanud ka teadusraamatuid ja -artikleid nii kodu- kui ka välismaal. Vastavalt võimalusele olen neid probleeme avanud ka publitsistlikes ajaleheartiklites. Aga Riigikogus mõnigi kord esineva võhikluse ja silmakirjalikkuse suhtes olen ma küll ka avalikult oma sallimatust näidanud. Võhiklus ja silmakirjalikkus on kahjuks need kaks asja, mis Eesti poliitika paljudele inimestele vastikuks on teinud.

Mis põhjusel toimus Põllumajandustootjate Keskliidu aastakoosolek just enne valimisi? On see traditsiooniline aeg koosolekuks või on kolme üritust boikoteerinud erakonna süüdistustel (konverents oli Rahvaliidu valimiskampaania osa) tõepõhi all?

Ei tea täpselt, aga propagandistliku ürituse jaoks toimus see liiga hilja. Rahvaliitu süüdistavad aga need erakonnad, kes oma libaliberaalse poliitikaga Eesti põllumajanduse põhja lasid. Ka nüüd sõdisid nad Maaelu arengukava koostamisel kõigest jõust põllumajanduse vastu. Nüüpd oli häbi põllumeeste ette ilmuda. Nagu neile erakondadele iseloomulik, püüavad nad oma häbi häbematusega varjata.

Kas Teie arvates on eetiline, et Mart Laar kandideerib peaministriks, kui samas on temaga seotud lugematul hulgal kahtlase maiguga tehinguid? Eriti pean silmas relvaostu mida ta otsustas ebaseaduslikult ilma riigikogu loata. Demokraatlikus riigis astuvad ministrid tagasi ainuüksi seepärast, et lapsehoidjale mustalt palka maksavad, Laari maja ehitati samuti ümbrikupalkadega ja see tuli ka avalikuks.

Mart Laar ei ole kunagi eetikaga silma paistnud, nii et selles mõttes on tema kandideerimine igati loogiline. Ka avalik väliskapitali toetus isegi otse valimisreklaamides näitab, kelle huve Mart Laar esindab. Ilmselt noolib väliskapital ikka veel Narva Elektrijaamu, aga miks mitte uuesti ka eesti Raudteed.

Kas Teie arvates oleks aeg kasiinod Eestis sulgeda või kui siis jätta paar suuremat ja need peaks asuma linnast eemal?

Soovitaks kasiinod lubada Eestis ainult ühes kohas, kasvõi näiteks Paldiskis. Siis ei saaks tavalist kasiinosõltlast kasiinodest eemal hoida. Praegune olukord on ebanormaalne ja vajab kiiret muutmist.

Kas Rahvaliit saab kasiinodest mingit rahalist tuge, et rahvaliitlasest rahandusministri Sõerdi haldusalasse kuuluv ja seal kontrollitav kasiinondus Eestis sedavõrd vohab ning rahvaliitlane Rüütel kasiinoettevõtete liidu juhtfiguurina kasiinodele igasuguseid soodustusi seadustesse sisse surub, sealhulgas kasiinode kohta uue tubakaseaduse piirangute mittekehtivuse?

Kasiinodes suitsetamist pean küll igati normaalseks -- kasiino ei ole perekondlik puhkeasutus. Mingit tuge Rahvaliit kasiinofirmadelt saanud ei ole. Kasiinode vohamine on ebameeldiv üllatus, mille vastu tuleb seaduseparandustega kiiresti abinõud tarvitusele võtta (vt ka eelmine vastus).

Kui rahvaliit kuuluks uues Riigikogus valitsusse, siis millised oleks 5 lubadust, mida esmalt täitma hakataks ja mis vahenditest neid finantseeritakse?

Võrdsete võimaluste loomiseks kõigile ja kõikjal kavandab Rahvaliit:
1. Ühe tasuta huvihariduse kinnimaksmine riigieelarvest igal õpilasel.
2. Tudengipalk kõrgkoolides ja stipendium kutsekoolides kõigile normaalselt edasijõudvatele õpilastele.
3. Keskmise vanaduspensioni tõus vähemalt 6000 kroonini kuus 2011. aastaks ja teiste pensionide kasv samas tempos.
4. Igale inimesele 1000 krooni aastas hambaraviks.
5. Tugimaanteede viimine mustkatte alla.
Tagamaks kõigi nende ettevõtmiste rahastamine, näeb Rahvaliit ette maksukoormuse stabiliseerimise tasemel 33% SKP-st. See tagatakse maksulaekumiste paranemisega, mis Rahvaliidu rahandusministri töö tulemusena on saanud kindla aluse.

Rahvaliit on end pidevalt serveerinud maarahva erakonnana. Teile, kui majandusteadlasele on kindlasti selge, et omandireformi erastamissüsteem soosis linnarahvast ja venelasi ning välismaa kodanikke ning pügas maal ja väikelinnades paiknevaid eestlasi ja Eesti kodanikke. Miks Teie ja Rahvaliit sellest ebavõrdsusest mööda vaatate, kuid pühendate hulgaliselt aega ümberasujate majades elavate privilegeeritud linnavurlede huvide eest võitlemisele?

Saksamaale ümberasujate majades elavad inimesed ei ole süüdi selles, et paremäärmuslased Eestis maarahvavaenuliku omandireformi läbi viisid. Omandireformi enamtagasi pöörata ei saa ja selle ebaõiglus jääb omandireformi läbiviijate südametunnistusele. Rahvaliit püüab siluda omandireformi vigu niipalju kui võimalik, sh pikaajalise valdusõiguse seadmine põllumajandustootjate kasuks vabadele maadele, aga ka ümberasujate majade elanike huvide kaitsmine Eesti mahaparseldajate tegevuse vastu.

Kunstlikult arvutatud tegelikust tunduvalt odavamast maksustushinnast lähtuv maamaks on soodus kallist maad omavale linnarahvale ja rantjeedest suurmaaomanikele. Miks ei ole Rahvaliit kordagi teinud katset maamaksu maarahva huvides kasutada? Turuhinnast kindla protsendi moodustav maamaks oleks ju soodus eelkõige odaval ääremaal elavale maarahvale.

Maamaks ongi selles suunas muutunud, kuid maaturg on alles arenemas ja nii on ka maa turuväärtus alles selgumas. Aga maksustamise probleeme ei saa lahendada kirvemeetodil, siin on vaja uue valitsuskoalitsiooni põhjalikku ettevalmistustööd. Muidu võib maksusüsteemi muutmine ebaõiglust hoopiski juurde tekitada.

Kas Teie erakond kavatseb puuete ja töövõimetuse eest saadavaid hüvitisi tõsta?

Rahvaliit on alati seisnud nende hüvitiste tõstmise eest ja need on ka viimastel aastatel varasemast kiiremini tõusnud. Kuid puuetega inimeste toetamine on terve abinõude kompleks inimese ühiskondlikku ellu aitamiseks, rehabilitatsiooniks. Eesmärgiks on ju puuete ja töövõimetuse vähendamine, sellest ülesaamine, mitte lihtsalt toetusraha suurendamine.

Küsimus Eesti majanduse ühe osa, nimelt maksude kohta. Kuidas teie erakond ja Keskerakond ikka saavad vedada seda astmelise tulumaksu kaigast, kuigi selle ebaefektiivsus ja kahju majandusele on väga selgelt tõestust leidnud teistes Euroopa riikides? Miks te peate vastu minema meie majandusele edu toonud süsteemile? Kas see on vimm teiste erakondade vastu?

Eestis juba kehtib astmeline tulumaks -- esiteks tulumaksuvaba miinimum 2000 krooni kuus, teiseks alates teisest lapsest iga lapse pealt perekonnale veel 2000 krooni kuus tulumaksuvabastust. Rahvaliit tahab tõsta tulumaksuvaba miinimumi 5000 kroonini kuus. Praegu on arutuse all täiendava kõrgema tulumaksuastme sisseviimine väga suure tulu teenijatele (rohkem kui neli keskmist kuupalka). Mis aga puutub arenenud EL riikidesse, siis ei ole seal küll astmelise tulumaksu ebaefektiivsust märgatud. Vastupidi, viimasel ajal on ilmunud just palju proportsionaalse tulumaksusüsteemi kriitikat.

Kui palju selline pidev majandusedu rõhutamine, eriti Andrus Ansipi poolt, on Eesti rahvast reaalsusest eemale tõrjunud?

Ansip räägib pidevalt Eesti majandusedust, et tähelepanu Eesti sotsiaalsest ebaedust (AIDSi epideemia, rahva tervise üldine halvenemine, väga madal eluiga, liiklus- ja tuleõnnetuste katastroofiline kasv, ebanormaalne kuritegevuse vohamine jms) kõrvale juhtida. Kahtlemata on selline ajupesu paljusid lepitanud praguse olukorraga nagu nõukogude propaganda suutis omal ajal petta paljusid tol ajal elanud inimesi.

Kas Rahvaliit kavatseb midagi ette võtta Pronkssõduri ja Öise Vahtkonnaga? On see lahendamatu probleem? Kas kardate Venemaa reaktsiooni?

Pronkssõduri probleem oli sisuliselt kadunud, kuni IRL selle äärmuslaste abil uuesti teravaks ajas ja Reformierakond sellest valimiste plusspunkte läks otsima. Ärme pöörame äärmuslastele tähelepanu ja varsti külitavad nad jällegi kodus koti peal. Venemaa on Eestile nii oluline kaubanduspartner, et ise endale ühe ausamba pärast miljardilised majanduskahjud kaela tõmmata oleks küll täieli tobedus. Arvestame sellega, et meie ei ole Venemaale sellise tähtsusega partner, kellele kahju ei võiks tekitada.

Mitu häält loodab Rahvaliit valimistel saada? Ambitsioonikus on igatahes teie erakonnast kadunud, kui meenutada Presidendi valimist.

Presidendivalimistel saavutas Rahvaliit Arnold Rüütliga väga hea tulemuse -- mitmeid kordi parema kui nn avaliku arvamuse uuringud püüdsid näidata. Rahvaliit ei ole kunagi kelkimisega tegelenud ja ometi Emori ennustatust kümmekond protsenti parema tulemuse saavutanud. Nii võib Rahvaliit loota neilt valimistelt vähemalt 15 kohta Riigikogus.

Eestis levib HIV kiiremini kui Aafrikas, alkoholi tarbitakse noorte seas üha rohkem, matsluse kasv on Eestis massiline, narkootikumide tarbimine kasvab massiliselt noorte seas. Miks absoluutselt ükski erakond ei ole pööranud sellistele Eesti majanudskasvu pärssivatele küsimustele tähelepanu?Debattidel ei ole sellistest probleemidest absoluutselt räägitud.Kas see ei olegi siis probleem? Kas majanduskasvu varjus lihtsalt ei sobi sellest rääkida?

Neis küsimustes on debatte olnud piissavalt ja ka vajalikud abinõud on selged. Vaja on ka Eestis lahti saada võltsliberaalsest mõttekrambist, et riik peab olema "õhuke" ja ei tohi raha eraldada sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Rahvaliit loodab osaleda järgmises valitsuskoalitsioonis, mis võltsliberalismi haigust ei põe ja Teie poolt loetletud probleemide lahendamise eelarvepoliitikas arvesse võtab.

Tallinna linnavalitsus on suunanud volikogu menetlusse eelnõu, mille kohaselt müüakse väidetavatele sundüürnikele neli korterit kesklinnas, millest ühe saab rahvaliitlane, kellel on mitu kinnistut nii Raplamaal kui ka Lääne-Virumaal. Et Rahvaliit on teie jutu järgi ikka veel puhas poiss?

Ei ole sellest seni midagi kuulnud, aga asi võetakse kindlasti selgitamisele. Seni on tõesti taolistes erastamistes osalenud ainult teiste erakondade liikmed. Muide üksikuid musti lambaid leidub kõigis erakondades ja vastupidist ei väida ka Rahvaliit. Üheskoos võtamegi neilt kõigilt naha maha, sõltumata parteilisest kuuluvusest.

Millise hinnangu annate rahvaliitlasest põllumajandusministri tegevusele, kes tõeliste valuprobleemidega tegelemise asemel suunab vahendeid pseudoprobleemide ja PR valdkonda? Pean silmas rahvuskala valimist, rahvustoitude tutvustamist ,kummaliste kingijopede tellimist jne.

Põllumajandusminister Tuiksoo on peatähelepanu pööranud suurtele probleemidele (Maaelu Arengukava, eurotoetuste suunamine) ja need edukalt lahendanud. Eesti toidu programm tundub kunnaline ainult Eestis, kus kõike rahvuslikku püütakse halvustada. EL riikides peetakse selliseid rahvuslikku majandust toetavaid ettevõtmisi normaalseks ja ma usun, et euroopalikud tavad juurduvad ka Eestis. Samuti on ELs tavaks, et suurte programmide lõpetamisel osalejaid migi ühtsustunnet suurendava kingiga meeles peetakse. Tarvis on ju tavaliselt vabatahtlikul alusel ja tasuta kaasalöövate inimeste aktiivsust tunnustada ja toetada. Ka siin läheb veel aega, aga olen kindel, et enamik eestimaalasi hakkavad euroopalikku mõtteviisi toetama.

Mis on saanud Rahvaliidu väljakäinud ideest vabastada maamaksust metsanoorendikud?

Metsanoorendike maksust vabastamise eelnõu kiitis valitsus heaks, aga reformierakondlane Meelis Atonen lasi selle Riigikogu rahanduskomisjoni esimehena põhja -- ellnõu lihtsalt ei võetud menetlusse. Seaduse tekst on aga olema ja pärast valimisi annab Rahvaliit selle uuesti menetlusse. Loodame, et uus Riigikogu koosseis on metsakasvatajate suhtes mõistvam.

Kas üldse ja kunas võiks riigi reservis olevad metsamaad erastamisele panna?

Riigil peab metsamaa reserv alati olemas olema. Ka töötab Riigimetsa Majandamise Keskus efektiivselt ja kogu rahva huve arvestavalt. Rahvaliit ei näe riigimetsa erastamiseks mingit majanduslikku põhjust, küll aga tuleneks sellest sotsiaalset kahju. Rahvaliit riigimetsa erastamist ei toeta.

Oletame, et Rahvaliit võidab valimised. Mis oleksid esimesed sammud, mida Rahvaliit teeks?

Esimese sammuna tuleb valitsuskoalitsioon kokku panna, sest valimiste eel lubas president Ilves teha valitsuse moodustamise ülesandeks võitnud erakonna esimehele. Valimisplatvormi elluviimine on nelaj-aastane tervikprotsess, mis kujundatakse koalitsioonilepingus kõigi osapoolte soove tasakaalustades. Ei hakka läbirääkimisi siin mingite jäikade avaldustega keerulisemaks tegema.

Kas näete lähitulevikus (enne eurotsooniga liitumist) ohtu, et eesti kroon devalveeritakse ja kes võiks olla selles suurimad võitjad ja suurimad kaotajad?

Eesti krooni devalveerimine on seadustega sedavõrd keeruliseks tehtud (otsuse peab vastu võtma Riigikogu), et sedaei ole võimalik läbi viia. Lähiaastail ei paista mingit krooni devalveerimise ohtu ja ka euroga ühinemist toetab Rahvaliit ainult praeguse vahetuskursi kehtimisel. Soovitan võimalikele kasuahnetele paanikatekitajatele (üks selline pool aastat tagasi just esine) mitte tähelepanu pöörata.

Teie kui Eesti Energia nõukogu liige- mida arvate tuumajaamast? Kas selle võiks ehitada Eestisse? Kas põlevkivienergia on jätkusuutlik?

Eestisse tuumajaama ehitada ei ole võimalik. See otsus nõuaks referendumit ja praegu hääletaks rahvas kindlalt tuumajaama ehitamise vastu. Tuumaenergia võimaldaks säästa Eesti põlevkivivarusid ja seetõttu analüüsibki Eesti Energia Leedu tuumajaamas osalemise võimalust. Mida kallimaks muutuvad teised energiakandjad, seda jätkusuutlikum on põlevkivienergia (nii elektri kui ka põlevkiviõli kujul).

Tänud vastuste eest!

Tänan Postimees Online'i lugejaid asjatundlike küsimuste eest ja soovin kõigile aktiivset kaasamõtlemist-kaasalöömist tõstatatud probleemide lahendamisel!