Aastal 2006 leidub maailmas palju enam inimesi, kes on
valmis Läänt ründama kui 1996. aasta augustis, mil praegune maailma esiterrorist
bin Laden, kelle pead USA hindab 305 miljoni Eesti krooni vääriliseks, kuulutas
tema sõnul moslemeid alla suruva ja ahistava Ameerika vastu püha sõja. Dünaamiline duo2001. aasta 11. septembri Maailmakaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamine New Yorgis, leekides Pentagon, lennukirusudega kaetud väli Pennsylvanias ja ligi 3000 inimohvrit oli juba sellise kaliibriga rünnak, et bin Laden leidis olevat õige aja kuulutada: «Usu tiivad on tõusnud.» Endine agent Brennan juhtis kuni eelmise aasta alguseni riiklikku terrorismivastase võitluse keskust, Scheuer aga varem rangelt salastatud ja nüüdseks väidetavalt laiali saadetud bin Ladenit jahtivat üksust. Nende hinnangul ei olnud rikkal Jeemeni ärimehe pojal kunagi plaanis enamat kui esimesena päästikule vajutada, ülejäänud pidi iseenesest kujunema. Bin Ladeni ja tema islamivõitlejate edu paisutas ka maailma esiterroristi dünaamiline duo vaenlasega number üks – USA presidendi George W. Bushiga. Bin Ladeni tõttu avanes Bushil võimalus kuulutada end pärast 11. septembri terrorit suure rahva toetusega sõjapresidendiks, kes lubas lahinguvälja viia koduõuelt vaenlase pärusmaale. Lubadus, mis lisas bin Ladenile veelgi mõjuvõimu. Esmalt ei õnnestunud USA vägedel, kes seisid Afganistanis pärast Talibani võimult tõukamist lähedal ka bin Ladeni tabamisele, esiterroristi välja pommitada Tora Bora koobastest 2001. aasta lõpus ja 2002. aasta algul. Külmaks läinud jäljed Al-Qaeda järelejäänud tuumik põgenes Pakistani ja Afganistani piirialadele, mida juba aastakümneid valitsevad valitsuse kontrolli alt väljas olevad hõimud. Külmaks läinud jälgi asusid ajama motivatsioonita Pakistani ja Afganistani sõdurid, kes esiterroristi ebaõnnestunud tabamist võidu teineteise kaela lükkavad. Teiseks sai USA kaksiktornide hävitamine Bushile ettekäändeks rünnata Iraaki, kus enne sissetungi 2003. aastal oli bin Ladeni toetus lapsekingades. USA-vastasuse tõustes kogus bin Laden ka Eufrati ja Tigrise maal ustavaid jüngreid, kes omal algatusel kuulutasid end tema järgijateks. Endiste agentide Brennani ja Scheueri sõnul on bin Ladenile truudust vandunud ka Süüria, Liibanoni, Egiptuse, Jordaania ja isegi Nigeeria islamivõitlejad. Just see, et paos bin Laden, kes Valge Maja terrorismivastase võitluse juhi Richard Clarke’i sõnul on muutunud oma videoläkitustega telekanali al-Jazeera eetris islamimaailma uudiste kommentaatoriks, ei pea enam treeninglaagrites islamivõitlejaid koolitama ja eneseohverdajaid värbama, muudab ta kättesaamatuks. Iseseisev kultus President Bush andis viie aasta eest oma sõjaväele ja luureteenistustele käsu esiterrorist elavalt või surnult tema ette tuua, kuid viimase aasta terrorirünnakud läänemaailmas näitavad, et bin Laden on loonud esimese üleilmse terrorivõrgustiku, surmakultuse, mis hingab nii temaga tipus kui ka iseseisvalt. Näiteks Saksamaal viisid bin Ladenist inspireeritud noored liibanonlased omal algatusel kohvrites pommid metroosse. Londonis tahtsid Pakistani päritolu noored britid mitu USAsse suunduvat lennukit õhku lasta, Kanadas plaanisid islamiäärmuslased valitsusjuhi pea võrra lühemaks teha. Need on vaid mõned näited viimase aasta terroriplaanidest – need, millele said eriteenistused jälile. Bin Ladeni jahtijad teavad ka hästi, et esiterrorist ei loovuta end elavalt. «Ma vannun, et elan oma elu vaid vabaduses. Ja kuigi surma maitse on kibe, ei taha ma häbistamist taluda,» on bin Laden teatanud. Väidetavalt ei lahku bin Ladeni kõrvalt kunagi ihukaitsja, kes tõsise ohu korral on valmis oma isanda hukkama. Aga võib-olla on ka see kõigest üks kümnetest müütidest, mis bin Ladenit ümbritsevad. Ärganud rahvas Bin Laden ei pöördu enda sõnul maailma poole kui terrorist ega usujuht, vaid kui keegi, kes on sunnitud vastama Lääne terrorile, sõjameistritele ja vereimejaile, kes dirigeerivad kulisside taga maailmapoliitikat. «See on usuküsimus, mitte sõda terrorismi vastu, nagu Bush ja [Suurbritannia peaminister Tony] Blair üritavad näidata,» on bin Laden oma videoläkituses selgitanud. «USA lõpp on vältimatu, hoolimata sellest, kas bin Laden või ta jüngrid on elus või surnud, moslemite rahvas on ärganud.» Islamiterrorismi katku ei peata sõja lõpp Iraagis ega bin Ladeni ja tema lähimate jüngrite tabamine, tõdes USA luureteenistuse juht John Negroponte senati ees. «Aeglased majanduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud muutused moslemienamikuga riikides toodavad džihaadile jätkuvalt järelkasvu,» lisas ta.
Tee äärmusse
• Osama bin Laden (Usamah bin Ladin) sündis 1957. aastal 10. märtsil Saudi
Araabias.
• Bin Ladeni Jeemeni päritolu isa, kes ajas kokku hiigelvaranduse ehitusäris,
käis tihedalt läbi Saudi kuningaperega.
• Väidetavalt on abielus nelja naisega, kellega tal on vähemalt 24 last.
• Üle 190 sentimeetri pika ja umbes 75 kilo kaaluva bin Ladeniga kohtunud
ajakirjanikud ja luurajad kirjeldavad teda leebe, võõraste vastu viisaka ja
üldiselt haritud inimesena.
• Kui Nõukogude Liit tungis 1979. aastal Afganistani, kohtus bin Laden
Pakistanis okupatsiooni vastu võitlevate afgaani mässuliste juhtidega, kogus
vastupanuliikumisele raha ja varustust ning lõpuks ühines ka ise võitlusega.
• Rikka saudi kutsel liitus afgaani võitlejatega tuhandeid moslemeid, kellele
bin Laden ehitas peatuspaigad, mille nimetas Al-Qaedaks – araabia keeles «baas».
• Kui bin Ladeni võitlejad olid USA dollarite toel Nõukogude väed
Afganistanist minema löönud, pakkus ta oma sõjaväge kodumaale, kes sellest
loobus ning lubas riiki hoopis pool miljonit USA sõdurit. Bin Ladeni silmis oli
see lõplik reetmine.
• Bin Ladenist sai Saudi kuningriigi, USA ja tema liitlaste tuline radikaalne
vastane algul Lähis-Idas ja seejärel kogu maailmas.
• 1998. aastal andis bin Laden välja oma kurikuulsa fatwa – religioosse
korralduse –, kutsudes maailma üleilmsesse sõtta ameeriklaste ja juutide vastu.
• USA luureteenistuse hinnangul leidub Al-Qaeda rakukesi 40 riigis Euroopas,
Põhja-Ameerikas, Lähis-Idas ja Aasias.
Allikas: Vikipeedia, BBC |
kõik galeriid
