| |
|
 |
Küprose suursaadik Eestis Loria Markides resideerib Helsingis, kuid viibis eemisel nädalal Eesti Vabariigi aastapäeva puhul Tallinnas. |
|
Türgi tõrgub jätkuvalt Küprost tunnustamast
28.02.2005 00:01
Erkki Bahovski, välisuudistetoimetuse juhataja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Euroliidult liitumiskõnelustele kutse saanud Türgi ei ole astunud ühtegi
sammu kogu Küprose tunnustamiseks, kuigi see on kõneluste alustamise eelduseks,
ütleb Küprose suursaadik Eestis.
«Küpros on võrdselt Eestiga Euroopa Liidu liige ja Ankara peaks laienemisprotokollile alla kirjutama, ning seda varem kui vahetult enne liitumiskõneluste alustamist,» ütles suursaadik Loria Markides Postimehele. «Mida varem nad kirjutavad, seda parem neile.» Markides lisas, et ELilt liitumisläbirääkimistele kutse saanud Türgi on kohustatud saareriiki tunnustama. Liitumiskõnelused Türgiga võivad isegi edasi lükkuda, kui Ankara ei tunnusta Küprose Vabariiki. «Mina usun, et Türgi üritab leida lahendust probleemile nii, et kirjutab protokollile alla ja samal ajal deklareerib, et ei tunnusta Küprose Vabariiki,» sõnas ta. Markidese kinnitusel soovib Küprose Vabariik Türgiga suhete normaliseerimist. «Praegu pole me näinud Türgi poolt ühtegi märki sel suunal,» ütles suursaadik. Türgi Küprose asunikud Markidese sõnul jätkab Türgi nii relvastuskontrolli ja kaitseküsimustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu takistamist Küprosele kui ka saareriigi astumist näiteks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD). Lisaks valmistab Markidese sõnul Küprosele muret Türgi rahvastikupoliitika Põhja-Küprosel. «Selle eesmärgiks on anda neile (Türgi asunikele – toim) nn Põhja-Küprose kodakondsus, et neid sinna igaveseks asustada,» ütles Markides. Türgi kontrolli Küprose poliitika üle näitlikustab Markidese sõnul hästi Põhja-Küprose juhi Mehmet Ali Talati valituks osutumine 28 protsendi uusasunike häältega. Markides nõustus samas, et uusasunike tagasikutsumisega tekiks sarnane, kuid mitte täpselt sama probleem Palestiinaga, kus Iisrael hakkab juudi asunikke tagasi oma aladele tooma. «Iisraellased pöörduvad tagasi koju, kuid nendel inimestel (asunikel – toim) pole mingit pistmist Küprosega ega Küprose türklastega,» ütles Markides. Tema sõnul ei soovi ka Küprose türklased asunikke, kes võtavad ära töökohti ja muudavad sotsiaalset struktuuri. ÜRO lahendus Markidese järgi oleks lahenduseks Türgi asunike koju naasmine vastavalt ÜRO resolutsioonile. Suursaadik lisas, et 1949. aasta Genfi konventsiooni järgi ei saa okupeeriv võim viia osa oma elanikest okupeeritavale territooriumile. «Selle maa legaalsed omanikud on küproslased,» ütles Markides. Küprose suursaadik sõnas, et on rahul Eesti toetusega Küprosele. «Need kaks riiki on sarnased, see paneb Eesti paremini Küprose probleemidest aru saama.» Poolitatud Küpros • 1974. aastal okupeeris Türgi Küprose põhjaosa. • Türgi tunnustab vaid nn Põhja-Küprose Vabariiki, mida aga ükski teine riik ei ole tunnustanud. • 2004. aastal pidasid saare mõlemad osad nn Annani ühinemisplaani (ÜRO peasekretäri Kofi Annani järgi) üle rahvahääletuse. Küprose türklased olid plaani poolt, kreeklased lükkasid selle aga tagasi. • 1. mail 2004 ühines ELiga vaid saare kreeklastele kuuluv lõunaosa. • Mullu detsembris kutsus EL Türgi liitumiskõnelustele, kuid tingimusel, et Ankara kirjutab alla oma ELi assotsiatsioonilepingu laienemisele kümnele uuele riigile. See samm tähendaks kogu Küprose tunnustamist ja Türgi peaks oma väed saare põhjaosast välja viima.
|
