Bill Gates huvitus Eesti ettepanekutest
Meelis Atoneni kommentaar

Kas vastab tõele, et praegusel valitusel puuduvad Eesti IT-poliitika ja -tuleviku suhtes ühised sihid ja arusaamad? Kui need sihid ja arusaamad on olemas, siis palun kirjeldage neid lühidalt.

Atonen: Ei vasta tõele. Eesti IT poliitika on kirjeldatud dokumendis «Eesti IT poliitika põhialused», mille esimene versioon valmis 1998 ning uuendatud versioon on hetkel tegemisel. Lisaks on riigil olemas regulaarselt koos käiv Riigi IT Nõukogu, mille järgmine koosolek on 13. veebruaril.

Miks kavatseb Eesti koostööd teha just nimelt Microsoftiga? Miks mitte Sun Microsystemsi või Oracle'iga, kellel on märksa paremad ja mugavamad lahendused (rakendustarkvara ja rentimislahendus) tarkvara rentimiseks?

Atonen: Eesti ei ole kunagi kavatsenud teha koostööd ainult Microsoftiga. Antud initsiatiivi aluseks on vaba konkurents kõigi tarkvarapakkujate vahel. Toimus ministri kohtumine Microsoft esindajaga, kus tutvustasin Eesti plaane interneti leviku arendamisel, mis nõuab uusi lahendusi ka erinevatelt tarkvara pakkujatelt. Mingit konkureetset kokkulepet ei sõlmitud, see polnudki eesmärk. Eesmärk oli panna tarkvara tootjad mõtlema ning näib, et selle eesmärgi me saavutasime.


Miks hakkab Eesti riik tegelema Microsofti toodete edasimüügi ja reklaamiga? Kas selleks kuluvad ressursid peaksid maksude kaudu kinni maksma ka need inimesed, kes ei soovi Microsofti tarkvara kasutada? Kas selline Microsofti-keskne IT-lahendus võib tähendada ka seda, et tulevikus hakkavad ametiasutused nõudma, et igal kodanikul oleks nimetatud tarkvara ja ilma selleta teenust ei paku?

Atonen: Küsimuses esitatud väide ei vasta tõele. Mingit kokkulepet ei sõlmitud.

Aaslaid: Lähtekoht, et riik hakkab esindama ühe erafirma huve, on läbinisti vale.

Mis õigusega tahab Eesti riik sekkuda oma kodaniku eest tarkvara ostuotsuse tegemisse? Kuidas saab üleöö siduda kodaniku väga kuluka projektiga kodanikuga nõu pidamata?

Atonen: Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi algatusel välja töötatav interneti lairiba strateegia on avatud ning võimaldab oma ettepanekuid esitada kõigil tarkvaratootjatel. Loodava strateegia eesmärk on teha internet kättesaadavaks kõigile inimestele võrdsetel alustel.
Arvuti kasutamisel pole oluline mitte ainult juurdepääsu võimalus internetile, vaid ka arvutis kasutatav tarkvara. Täna on programmide hinnad meie inimestele sageli ülejõu käivad. Seega on Eestis kahjuks palju levinud piraattarkvara.
Olen arvamusel, et Eesti internetiseerumise tegevuskava juures pole oluline mitte ainult see, kuidas inimene saab koju võrguühenduse, vaid käsitlemist vajab ka jõukohane juurdepääs tarkvarale.
Seetõttu oleme avatud dialoogiks kõigi tarkvaratootjatega, et leida lahendusi, mis võimaldavad arvutit kasutada kõikidel inimestel mõistliku hinnaga.
Meie eesmärgiks on legaalse ja ausa tarkvara levik, mitte võimaluse andmine vaid ühele firmale. Kõigil arendajatel on võimalus siin kaasa rääkida. Spekulatsioonid, et riik ostab ühelt tarnijalt kõik kodanikele vajaminevad lahendused, on alusetu.
Tarkvaratootjate litsentsipoliitika muutmine paindlikumaks oli kõne all kohtumisel Bill Gates’ga. Tegin Microsofti juhile ettepaneku litsentsipoliitika muutmiseks, et arvutikasutajad saaksid soetada tarkvara jõukohastel tingimustel. See omakorda oleks oluliseks sammuks piraattarkvara kasutamise vähendamisel.

Aaslaid: Igal kodanikul on ikkagi vaba valik, mida ja kuidas ta kasutab. Riik ei hakka siinkohal midagi peale suruma.


Te väidate, et ELi üheks trumbiks on ettevaatlikkus ja eesmärk vältida Microsofti-kesksust. Miks Eesti ei soovi selles küsimuses ettevaatlik olla ja tahab ennast siduda kinnise platvormiga?

Aaslaid: Plaani Microsofti-keskseks muutuda polegi olnud. Samas ei saa ignoreerida situatsiooni, kus väga palju hetkel kasutuses olevat tarkvara on Microsofti päritolu.

Kelle hinnangutest ja millistel alustel põhineb otsus kasutada Microsofti tarkvara sellises projektis? Kas selline valik põhineb kvaliteedil või kellegi suurepäraselt korraldatud lobitööl?

Atonen: Otsuse, millist tarkvara kasutada, teeb iga kasutaja ise. Kohtumisel Bill Gatesiga tõime välja probleemi, mis tekib interneti laiemal levimisel ja uute kasutajagruppide lisandumisel. Ja tegime ettepaneku paindlikumaks litsentsipoliitikaks.

Kas Microsoftiga läbirääkimiste alustamisele eelnes ka analüüs sõltumatute ekspertide poolt ja kui jah, kus on võimalik selle analüüsi sisuga tutvuda?

Aaslaid: Läbirääkimised pole veel alanudki - hetkel oli tegemist kohtumisega, kus minister esitas oma seisukoha. Enne läbirääkimisi ükskõik millise partneriga tehakse analüüs ning see kinnitatakse ka informaatikanõukogus.

Atonen: ministeerium töötab lairiba strateegia välja suveks.

Kanal 2 «Uute uudiste» saates ütlesite, «Microsoft on parim.» Milles ta parim on ning mille alusel te seda väidate?

Atonen: Sellele küsimusele vastavad kõige paremini tarbijad näidates, kelle tooteid turul kõige rohkem on.

Kas ei oleks IT arengu seisukohalt eesrindlikum kui kogu riigiaparaat läheks üle vabavarale? Kas olete arvutanud või on teil ehk informatsiooni, kui kalliks lähevad maksumaksjale riigiametnike, asutuste, koolide jms tarkvaralitsensid?

Aaslaid: Tarkvara puhul on olemas termin TCO (Total Cost of Ownership) ehk siis eesti keeles «Kogutsükli maksumus» (pole paremat tõlget hetkel). Vabavara puhul on tarkvara soetusmaksumus küll väiksem, kuid tugiteenuse kulud suuremad. Samuti ei ole vabavara arendusprotsessi arenduse jätkusuutlikkus alati selge. Samas, kui keegi arvutab, ja leiab, et tema haldusalas on otstarbekam kasutada vabavara, siis ei tee riik kellelegi takistusi seda kasutada.

Miks Eesti riik ei ehita enda infopoliitikat üles avatud lähtekoodiga vabavarale?

Aaslaid: Esiteks «avatud lähtekoodiga» ja «vabavara» ei ole sünonüümid. (Nagu ka «open source» ja «freeware» ja «GPL».) Avatud lähtekood on riigi seisukohast oluline ja sellega arvestatakse. Vabavara puhul on alati küsimuse all, et kes siis tegelikult arendustööd kinni maksab.

Miks te ei soovita Microsofti tarkvara asemel märksa vähem resursse nõudvat ja viiruste poolt palju vähem ohustatud Linuxi tarkvara?

Atonen: Ma arvan, et riigi roll ei olegi siin soovitusi jagada, vaid garanteerida kõigile võrdsed võimalused.

Mida ootaksite Eesti Avatud Tarkvara aktivistidelt?

Atonen: Ettepanekuid, koostöövaimu ja teise poole ära kuulamist.

Aaslaid: Oleme näinud vastavat pöördumist haridusministeeriumi poole ja toetame seda täiesti. Samas tuleb ikkagi rõhutada, et tasuta platvormi propageerimisel on endiselt teatud kulud, mida tuleb katta ning ootame ka selles osas konkreetseid ettepanekuid.

Miks ei ole kaalutud pöördumist Apple Computersi - millel on inimesesõbralikum riist- ja tarkvara - poole?

Atonen: Me oleme avatud kõigile

Kas härra minister on kuulnud arvutimaailmas toimivatest standarditest? Kas arvutialased standardid teevad tema meelest kasutajate elu mugavamaks või vastupidi - keerulisemaks? Kas minister Atonen teab, et ükski MS tarkvaratoode pole täielikult arvutialaste standarditega so väljapoole MS-i jääva maailmaga ühilduv?

Atonen: Standardid on olemas ning nende ühildamisega nähakse kurja vaeva kõigis eluvaldkondades. Samas võib täna väita, et tänu Microsofti tarkvara laiale levikule on seeläbi tekkinud väga suur kogum üksteisega ühilduvaid komponente.

Kui hakkame rentima tarkvara, kas siis maksame selle eest igavesti? Miks ei võiks riik oma kodanikele seda Windowsit ja Office’t odavalt ja mõistlike litsentsi tingimustega müüa?

Atonen: Riik ei hakka kindlasti ühegi tootja edasimüüjaks. Rentimine on üks ideedest. Nagu eelpool öeldud, saab tarkvara ärimudel lairiba strateegia osana valmis suveks.

Kas hr Atonenil üldse on ette näidata mõni allkirjaga paber, kus võimalikku koostööd Microsoftiga kas või poole sõnagagi mainitakse?

Atonen: eelnevates vastustes on selgitused, mis oli kohtumise mõte. Lepingu koostamise mõtet kohtumisel ei olnud ning seetõttu ei maksa tonte, st allkirjaga pabereid ka välja mõelda.

Kas te annate endale aru, et taoline käitumine (koostöö Microsoftiga) pole vastavuses ei EL IT poliitikaga ega trendidega maailmas? Millega te seda põhjendate?

Atonen: Koostöö erinevate partneritega ja oma riigi kodanike huvide eest seismine on kooskõlas kõigi EL poliitikatega.

Kas te olete konsulteerinud ka Riigikontrolli ja Konkurentsiametiga, et kindel olla oma tegevuse seaduslikkuses?

Atonen: Tegutseme vastavalt seadustele. Kohtumisel osalemine ja ettepaneku esitamine ei ole seadusega vastuolus.

Mida konkreetselt annaks Gatesi projekt peale selle teadmise eraisikule, et tema tarkvara on nüüd legaalne ehkki kallim? Kas tegemist ei ole siiski riigi katsega kusagil hiljem raporteerida töövõitudest illegaalse tarkvara vastu võitlemise alal?

Atonen: Kindlasti on riigi üleasnne võidelda ka piraattarkvara kasutamisega. Piraattarkvara kasutamine on vargus.

Kas olete ise lugenud M$ toodetega kaasatulevaid litsensilepinguid. Mis Teile sealt meelde on jäänud ja miks?

Aaslaid: Eeldan, et tarkvaratootjad kirjutavad litsentsilepingutesse mõistlikke tingimusi ning kuna ma antud tarkvara tavaliselt tahan ikka kasutada, siis tavaliselt ei loe. Küll olen ma kunagi väga põhjalikult endale selgeks teinud GPL-i sisu.

Hr. Atonen, kas Teie arvates valitseb PC-tarkvara turul õiglane konkurents?

Atonen: Hinnang konkurentsi tingimustele sõltub vaataja positsioonist turul. Ostja jaoks tundub konkurents alati ebapiisav. Turul osalejategi positsioon on tihti erinev. Paremal positsioonil olija on rahul, nõrgem rahulolematu.

Millal saab iga Eesti elanik kasutada kiiret interneti püsiühendust mõistliku hinna eest?

Atonen: Meie loodame vastavad muudatused seadusandlusesse sisse viia käesoleva aasta lõpuks. Edasine areng sõltub lõplikust finantseerimisskeemist ja firmade võimekusest seda kohustust täita.

Mida ikkagi mõeldakse selle projekti juures kogu Eesti katmisest internetiga? Kas see on WiFi või kaabel vms?

Aaslaid: Kõik sellised regulatsioonid saavad alati olla ainult tehnoloogiast sõltumatud. Tehnoloogia valib teostaja ning vastavalt sellele, mis igas kontekstis otstarbekamaks osutub.

Mida te võtate ette, et pooleliolev raamatukogudesse interneti viimise projekt lõpuks saaks edukalt lõpetatud?

Atonen: Tuleb tunnistada kultuuriministeeriumi omaaegset eksimust partneri valikul. Olen kultuuriministriga projektile kiire lõpplahenduse leidmisest rääkinud.

Ei ole suutnud aasta jooksul leida võimalust, et ühte Lõuna-Eesti külla saada interneti püsiühendust. Missuguseid konkreetseid lahendusi pakutakse ja kes neid finantseerima suudab hakata, kui kaablit tuleks vedada vähemalt 10 km ja ka raadiolingi ehk traadita püsiühenduse leviala niikaugele ei ulatu? Kas sel juhul on lootust, et püsiühenduse kuutasu võiks odavneda?

Atonen: Meie eesmärk on interneti levik Eestis nn universaalteenuse põhimõttel, kus hind lõpptarbijale oleks üks ja ühene hoolimata kliendi asukohast.

Miks riik ei võta midagi ette, et lõpetada suuremate internetiühenduse pakkujate failiserverites lokkavat piraatlust?

Atonen: Minu kui majandus-ja kommunikatsiooniministi arvates on võitluses piraatlusega Eesti korrakaitsestruktuurid saavutanud juba suuri edusamme. Isiklikult pean vajalikuks pöörata võitlusele piraatlusega veelgi enam tähelepanu.

Kas minister Atonen mõistab,et riistvara hinnad on seniajani veel piisavalt kõrged, mistõttu jääb kogu elanikkonna edukas arvutiseerumine toppama? Kui mõistab, siis mida kavatseb riik ses suhtes ette võtta?

Aaslaid: Kuigi see on hetkel avalikkuse tähelepanu alt kõrvale jäänud, on riistvara soetamise ning tugiteenuse probleemid samamoodi päevakorras kui tarkvara.

ID kaart on üks tore asi, kui seda lähemalt tundma õppida.Äärmiselt tervitatav lisand ID kaardile on @eesti.ee meiliaadress.Kas olete sellega tutvust teinud? Kui jah,siis mis mulje jäi? Minu meelest on suure potentsiaaliga projekt allavett lastud, kuna asi toimib ainult edasisaatmisteenusena, postkasti kui sellist tegelikult ei eksisteeri (mistõttu ei ole võimalust saata/vastu võtta kirju veebipõhiselt ega ka pääseda ligi pop3). Lisaks on igasugune ID kaardi töölesättimine veel piisavalt keerukas väheste oskustega arvutikasutajale ning ID kaardi programm kipub brauseri ja meiliklientide aknaid aegajalt kokku jooksutama.

Aaslaid: Suuna oma @ee aadress mõnda vabalt kasutatavasse postiserverisse (hot.ee vms). Riigi poolt peetav postiserver on natuke kahtlane asi.

Miks ei ole alustatud dialoogi Eesti Avatud Tarkvara aktivistidega võimaluste uurimiseks Eestis vabavara kasutuselevõtuks ja tõlketööde toetamiseks? Kontakti ei ole võetud ühegi Eestis selle arendusega tegeleva/kordineeriva aktivistiga, uurimaks selle võimalusi. Praktiliselt reaktsioonita jäi ka avalik kiri, ehki ka seal all oli kontakte.

Aaslaid: Esiteks ei olnud kiri suunatud majandusministeeriumisse, vaid haridusministeeriumisse. Aga oleme sellega kursis ja toetame kindlasti ka vabavara arendajate algatusi, kuid jällegi sedavõrd, kui see ei ole vastuolus vaba konkurentsiga.

Atonen: kindlasti kohtume ka EAT esindajatega

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.05