Riigikohtu eilne otsus, millega tunnistati parlamendis kaks korda vastu võetud hilisümberasunuid puudutav seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, tekitab poliitikuil erinevaid arvamusi.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees, Keskerakonda kuuluv Evelyn Sepp hindas riigikohtu otsust tervitatavaks.

VIIMASED KOMMENTAARID muusik Olen õnnelik, et meie  Riigikohus riigi eest  seisab ja takistab  laarlaste lõputuid  mahhinatsioone - s... x jah, evelin sepp  märkis riigikogus ära,  et subjektide ringi  piiramine võib minna  põhiseadusega vastu... Teised kommentaarid

Sepa sõnul on tegu viisaka vihjega, et omakasust ajendatud politikaanlusele ei ole riigikogus kohta. «Sisuliselt on paremjõud raisanud parlamendi aega ja maksumaksja raha ning rikkunud tuhandete inimeste närve ja elusid,» lausus ta.

Reeglid ei lahenda

Ümberasujate seadusega tunnistati mullu sügisel kehtetuks omandireformi aluste seaduse lõige, mis sätestab, et Saksamaaga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunutele kuulunud ja Eestis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise taotlused lahendatakse riikidevahelise kokkuleppega.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis aga, et vaidlustatud seaduses ette nähtud reeglid ei lahenda põhiseaduspäraselt lõike kehtetuks tunnistamisega seonduvaid õiguslikke küsimusi ja tekitavad ümberasunute erinevaid gruppe ebavõrdselt koheldes pigem probleeme juurde.

Riigikogu võttis hilisümberasunute vara puudutava seaduse vastu septembri keskel ning kui Arnold Rüütel jättis selle välja kuulutamata, siis teist korda ka septembri lõpus. Seaduse poolt hääletasid Res Publica, Isamaaliidu ja Reformierakonna saadikud.

Uus seadus võib viibida

Oktoobris, vahetult enne oma volituste lõppu pöördus Rüütel riigikohtusse, öeldes, et riigikogu ei ole kehtestanud regulatsiooni omandireformi kohustatud subjektidele tegutsemiseks olukorras, kus omandireformi aluste seaduse üks lõige tunnistatakse kehtetuks.

Seadust toetanud põhiseaduskomisjoni esimehe, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Urmas Reinsalu sõnul leidsid nii parlament, justiitsminister kui ka õiguskantsler, et presidendi taotlus tulnuks jätta läbi vaatamata, sest vaidlusaluseid protseduure saanuks reguleerida ka muude aktidega.

Ta lisas, et parlament peab hilisümberasunute küsimust uuesti käsitlema, aga see võib venima jääda, sest praegune koosseis ei jõua enam protseduuri täpsustada.

Üürnike liidu keskerakondlasest esimees Helle Kalda tunnustas riigikohtu otsust. Tema sõnul tõestas riigikohus, et on õiguslik, mitte poliitiline organ. «Seaduse vastuvõtmise tuhinas ei arvutanud keegi, kui palju see rahvale maksma läheb,» lausus ta. (BNS)