Umbes selline pilt on meil müütilisest võõrtöölisest.

Müütilised võõrtöölised

Hoogsalt pöördeid koguv majandus ja pisut rahulikumas tempos, kuid seda vääramatumalt vananev rahvastik on sundinud nii tööandjaid-ametiühinguid, teadlasi kui ka poliitikuid selle pisuhänna kohta sõna võtma. Töötajate ja ettevõtjate arvamused on olnud üsna vastandlikud, kuid alati kirglikud.

Erakondade valimisplatvormidest kumab aga läbi võlusõna «teadmistepõhine majandus». Kõik on nõus, et odava tööjõu eelis ei toida meid enam kaua ning suurelt üldistades peaks eestlased tegema paremat ja rohkem teadmisi nõudvat tööd, mida saaks kallimalt müüa. Ning et töötajaid tuua ju võiks, aga mitte palju, ja soovitavalt mitte põhjakihti.

Konkreetseid samme – keda lubada, mille alusel, mida ja kui kauaks tegema – on valimisprogramme uurides võimatu leida. Konkreetseks sammuks ei saa pidada ka lubadusi suurendada hariduse rahastamist või kutsehariduse osakaalu, sest nende mõju tööjõuturule on kaudne ja muutub tajutavaks alles aastate pärast.

Eilse küsimise peale asus kõige jõulisemalt võõrtööjõule vastu Rahvaliit Janno Reiljani isikus, kes teatas, et seda tuleb piirata niipalju kui vähegi võimalik.

Varasemalt on ühemõtteliselt võõrtööjõu vastu sõna võtnud sotsiaaldemokraadid, kes avaldasid novembris koos ametiühingute keskliidu ja teenistujate ametiliitudega teate, et töötajate juurdetoomine ei ole Eesti riigi huvides. Veebruari alguseks on nende seisukohad leebunud – erakonna peasekretär Randel Länts kinnitas eile, et kvaliteetsele tööjõule erakond kätt ette ei paneks.

Küll on erakonna aseesimees Eiki Nestor just odavat tööjõudu nimetanud pseudolahenduseks, mis ainult süvendab majanduslikke ja sotsiaalprobleeme, samas kui Eestist on umbes

30 000 inimest läinud tööle teistesse Euroopa Liidu riikidesse. «Suund peab olema sellele, et Eesti töötaja siia tagasi tuleks,» rõhutas Nestor.

Reformierakond on seni andnud peaminister Andrus Ansipi suu läbi vastuolulisi signaale. Eesti viie jõukama Euroopa riigi hulka viia lubanud oravapartei kiidab valimisprogrammis teistega üksmeelselt teadmismahukat tootmist. Jaanuari keskel kinnitas ka Ansip, et odav võõrtööjõud pole Eestile lahenduseks. Jaanuarikuisel erakonna üldkogul kõlas ka lubadus luua juurde 65 000 uut töökohta praegu tegevusetutele tööealistele. Nüüdsest enam näeks erakond osalise tööajaga töötajate hõivamist ja kaugtööd, et töötegemise võimalused maksimaalsed oleks.

Lisaks tavapärasele ümberorienteerimise-jutule Isamaa ja Res Publica Liidu valimisplatvorm võõrtööjõu kohta palju konkreetset ei paku. Erakond lubab lihtsustada ja nüüdisajastada tööseadusandlust ning terviklikku tööjõupoliitikat töötuse edasiseks vähendamiseks ja tööjõupuuduse leevendamiseks.

Ehkki Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare juhitavas majandusministeeriumis koostab töörühm võõrtööjõudu käsitlevaid ettepanekuid, mille valitsus hiljem eelnõuks peaks vormima, pole ka Keskerakonna eestkõnelejad seni jõuliselt poolt- või vastuseisukohta välja öelnud.

Savisaar on majandusministrina kinnitanud otsesõnu, et lühemas perspektiivis aitab võõrtööjõu kasutamine kaasa ettevõtluse ja majanduse arengule, mööndes samas kaugemas perspektiivis tekkivaid sotsiaalseid ja rahvusprobleeme.

Sellega jõudis Savisaar erakonna hiigel-palgalubadusteni, et piirata Eesti töötajate välismaale lahkumist.

Sotsioloog Andrus Saar nimetab võõrtööjõu sissetoomist majandusprobleemide ajutiseks lahendamiseks tuleviku ebameeldivuste hinnaga, pidades silmas immigrantidega kaasnevaid sotsiaalseid probleeme.

Ohtude allikas

«Teisest kultuuriruumist pärit võõrtööliste kriitiline piir võiks olla 3–5 protsenti elanikkonnast,» tõdes Saar. «Kui neid sellisel hulgal tuleb, siis on oluline nad hajutada, et ei tekiks oma diasporaasid, mis on suured probleemide allikad.»

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on viimaseid jõupingutusi tegemas töörühm, mis peaks sõnastama võõrtöölisi või mobiilset tööjõudu puudutava poliitika.

Töörühma ettepanekus on põhiline palgakriteerium – lühiajaliselt Eestis tööl viibijatele tuleks maksta vähemalt sektori keskmist palka, tähtajaliselt siin töötajatele vähemalt 1,24-kordset keskmist palka. See peaks tagama, et sisse ei voola odav ja harimata tööjõud, kes hakkaks pidurdama Eesti üldist palgakasvu.

Erakonnad vöörtööjõust

Randel Länts
Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Sotsiaaldemokraadid kõrge kvalifikatsiooniga võõrtöötajate kasutamisele vastu ei seisa, kuid meile on olulisim küsimus, kuidas hoida oma töötajaid Eestis.

Inimesed, kes siia tööle tulevad, peavad saama põliselanikega võrreldavat palka, Eesti ei tohiks saada riigiks, mis kasutab kopikate eest töötavaid Ukraina või Valgevene töötajaid. Et saada lahti odava tööjõuga riigi staatusest, tuleb üle vaadata majanduse struktuur ning endale selgeks teha, millistel aladel saame konkureerida ja millistel mitte. Investeerida tuleb haridusse ja tööjõu kõrgesse tasemesse.

Janno Reiljan
Eestimaa Rahvaliit

Väljastpoolt ELi pärineva tööjõu kasutamist tuleb kõige rangemalt piirata. Me ei suuda lähimal aastakümnel isegi seni sisserännanuid ja nende lapsi Eesti ühiskonda sulatada.

Eestis üldist tööjõupuudust ei ole, sest tööealise elanikkonna tööga hõivatus on väike. Ettevõtetel tuleb välja arendada koostöö kõrg- ja kutsekoolidega, maksta heale töötajale korralikku palka ning pingutada töötajate lojaalsuse kasvatamise nimel.

Ajutisele võõrtööjõule loota oleks enesepettus, üksiku spetsi tulek ELi riikidest on aga ettevõttele kasulik ja rikastav.

Marek Strandberg
Eestimaa Rohelised

Võõrtööjõu sissetoomine pole paratamatu. Teadmiste ja oskuste põhine majandus ning loodusvarude raiskamise lõpetamine suurendavad tööviljakust ja vähendavad vajadust tööjõu järele. Vajame majanduslikke ümberkorraldusi ja säästlikke tehnoloogiaid.

Raiskamise piiramine vähendaks importkütuste vajadust. Ka kulutame kümme korda enam kütuseid ühe krooni teenimiseks kui Taani. Tuleb toetada säästlikes kodudes elavaid suuremaid leibkondi.

Paratamatu on võõrtööjõu vajadus kõrghariduses ja teaduses – sadakond tippasjatundjat, kellega kõrgharidust ja teadusilma värskendada.

Heido Vitsur
Keskerakond

Väljastpoolt euroliitu pärineva tööjõu enamaks kasutamiseks pole vajadust ning sellest ei saaks me mingit kasu. Odava tööjõu massiline sissetoomine lihtsalt hoiaks meid allhankemaana.

Praeguses rahvastiku olukorras on tööjõupuudusest ülesaamiseks üks võimalus: toetada üleminekut teadmistele põhinevale tootmisele. Võõrtööjõuna on paratamatud vaid spetsialistid, keda meie majandus aeg-ajalt vajab või kes on hädavajalikud tähtsate projektide elluviimisel.

Praegu moodustab kolmandatest riikidest tulnud tööjõud natuke enam kui 0,1 protsenti töötajaist, 0,1–0,2 protsendi juurde võikski see tase jääda.

Taavi Rõivas
Reformierakond

Me ei näe Eestit odava tootmise riigina, vajalik on suund teadmistepõhisele majandusele, see on vajalik nii majanduse konkurentsivõime kui ka eestlaste palgataseme seisukohast.

Ära tuleb kasutada ka osaajaga töötamise ja kaugtöö võimalusi, et tuua tööjõuturule eakaid, pikaajalisi töötuid ning neid, kes ei soovi või kellele pole jõukohane täistööajaga töötada. Eestis töötab praegu 70 protsenti tööealistest inimestest, aga Islandil on tööhõive ligi 83 protsenti, Taanis 76 protsenti. Taani tasemele jõudmiseks peaksime tooma tööjõuturule ligikaudu 65 000 inimest.

Juhan Parts
Isamaa ja Res Publica Liit

Hulgaliselt saaks tuua vaid odavat lihttööjõudu, kelle toodang konkureerib hinna, mitte kvaliteediga. See oleks aga ühiskonna ja majanduse seisukohast vale.

Teatud asjatundjate sissetoomine on ilmselt paratamatu, kuid meie tööhõive on

66 protsendi ringis, seega on meil mõningane reserv ka oma ühiskonna paremaks töölerakendamiseks.

Eesti kiire palgakasvu tingimustes ei ole kaua võimalik jätkata vähetootliku töö tegemist Eestis, kasulikum on olla õmblusfirma omanik kui töötada selles õmblejana. Seetõttu tasub mujalt sisse tuua vaid kvalifitseeritud spetsialiste.