Võimuparteid ja riigikogu opositsioon on üsna üksmeelsed vähemalt korra aastas, kui riigieelarvest saab ühiselt laiali jagada 202 lisamiljonit. Eriti peibutavad on need miljonid valimiste aastal.

Üleeilne Postimees kirjutas, kuidas riigikogu liige Heimar Lenk (Keskerakond) kinkis Räpina laste tantsukoolile 50 000-kroonise ja pensionäride seltsile 100 000-kroonise sümboolse rahatšeki.

Samal teemal: PM Online’i lugejad mõistsid miljonijagamise hukka (8) (VIDEO) Ansip vingerdas erakondade rahajagamist kommenteerides (66) Juhtkiri: Leitud raha? (50)

VIIMASED KOMMENTAARID TAAT MIS ON KUNINGALE  LUBATUD SEE EI OLE  SIBILE MITTE,AINULT  MEIL ON SADAJA ÜKS  KUNINGAT EHK TRAGÕÕDIA  AL... karlson Kommunistid püüdsid  kõigile võrdselt  jagada- ei oldud  rahul, nüüd jagame  põhimõttel , kellel on  , sa... Teised kommentaarid

Valimiste eel rahvale justkui omast taskust raha lubamise taga on tegelikult võimuparteide ja opositsioonierakondade koostöö selle aasta riigieelarve vastuvõtmisel.

Nimelt pärinevad Lengi lubatud 150 000 krooni kohalikele omavalitsustele jagamiseks mõeldud 202 miljonist kroonist, mis lisati 2007. aasta riigieelarvesse kolmandal lugemisel.

Lenk teenis kriitikat

Isamaa ja Res Publica Liidu ettepanekuid 202 miljoni jagamisel rahuldati 30 miljoni krooni ulatuses, sotside omi 17 miljoni krooni ulatuses. Lõviosa summast ehk 150 miljonit jagasid võimulolevad erakonnad.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor (sotsiaaldemokraat) nentis, et lisamiljonite jagamine on vana traditsioon, mida vahel järgitakse, vahel mitte.

«Sõltub, kas raha on,» selgitas Nestor. «Riigikogul on ikka õigus riigieelarves muudatusi teha. Pole kunagi olnud nii, et eelarve võetakse vastu kujul, nagu valitsus selle riigikogu saali toob.»

Rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen (Reformierakond) nimetas Lengi käitumist alatuks ja ebasobivaks, kuid ei mõistnud raha jagamisele suunatud kriitikat.

«Kas arvatakse, et riigikogus istuvad topised, kes ei tohi eelarvesse parandusi teha?» küsis Atonen. «Riigikogu erakondi süüdistatakse pidevalt kaklemises ja ometi kord suudavad kõik erakonnad kokku leppida, et kui teeme poliitilise raha jagamist, siis nii, et opositsioon oleks ka kaasatud.»

Kokku tehti 202 miljoni krooni jagamiseks 394 ettepanekut. Peamiselt läheb pensionireservist tulev raha lasteaedadele, koolidele ja näiteks spordirajatiste ehitamiseks. «Absoluutne enamik sellest 202 miljonist katab objekte, mille suhtes ei saa keegi pahameelt tunda, et need korda tehakse,» sõnas Atonen.

4. märtsi riigikogu valimistel parlamenti pääseda lootva Eestimaa Roheliste juht Marek Strandberg nimetas rahajagamist poliitiliseks korruptsiooniks.

«Riigi eelarves olev raha pole ju erakondade raha ja valimiste eel on selline miljonisadu kentsakas,» tunnistas Strandberg. «Tegemist on kambakraatiaga ja poliitilise korruptsiooniga.»

Vana traditsioon

Nestor nentis, et kõik omavalitsused, kes said praegusest rahaeraldusest oma muredele lahenduse, olid rahul. «Keegi ei arvestanud aga sellega, et leidub üks inimene, kes läheb oma ettepanekuga rahvatantsu tantsima,» viitas Nestor Lengi sobimatule käitumisele.

Atonen toonitas, et selliseid eraldusi on kogu aeg tehtud. «Summad on kasvanud küll näiteks 50 miljonilt 200 miljonile ja mõnikord kaasatakse opositsioon, mõnikord mitte,» selgitas Atonen.

Miljonisadu

202 miljonit jagus peamiselt Keskerakonna juhitud ministeeriumidele:

• Haridusministeerium – 97,9 mln

• Majandusministeerium – 9,7 mln

• Kultuuriministeerium – 65,7 mln

• Muinsuskaitseamet – 3,1 mln

• Sotsiaalministeerium – 20, 3 mln

• Siseministeerium – 3 mln

• Põllumajandusministeerium – 1,1 mln

• Kaitseministeerium – 1 mln

Allikas: riigikogu rahanduskomisjon