Välistööjõu küsimus
01.02.2007 00:01
|
|
On selge, et kui Eesti erakonnad lubavad valimiskampaanias üksteise võidu muinasjutulisi palku ja järelejõudmist Lääne-Euroopale, peaksid kaduma odavapalgalised töökohad. Ikkagi tekib küsimus, kes siis hakkab neid töid meie eest ära tegema.
Võib ju rääkida vajadusest kasvatada tootlikkust ja viia Eesti üle teadmispõhisele majandusarengule, kuid tegelik elu näitab midagi muud. Kui üks Soome tööline teeb keskmiselt kahe Eesti töölise töö, siis kuidas saab rääkida tootlikkuse tõstmisest?
Erakonnad peavad hakkama selgemini mõtlema, millist tööhõivepoliitikat nad soovivad Eestis ajada, mitte peibutama valijaid lihtsate loosungitega. Küsimus muutub pakilisemaks iga aastaga, mil vanu inimesi tuleb Eestisse juurde ja tööealiste elanike hulk väheneb.
Elatustaseme tõus ja näiteks Eesti jõudmine Euroopa viie jõukama riigi hulka tähendab automaatselt ka seda, et siia sooviks elama asuda palju rohkem välismaalasi kui seni. Need on küsimused, millega erakonnad peavad hakkama rinda pistma lähiaastail.
|
|
|
|
|
kõik galeriid
