Korralikult kinnitatud katused jäävad paika ka suure tormiga
12.01.2005 00:01
Agnes Männiste, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Tormiga kipuvad majadelt kõige kergemini lendu minema liiga väheste
kinnitustega plekk-katused. Et katus alles jääks, tuleb see ehitades korralikult
kinnitada.
Katuse püsimine tormi ajal sõltub viisist, kuidas see on aluskonstruktsiooni külge kinnitatud, nentis OÜ Inseneribüroo Kandev projektijuht ja ehitusinsener Toomas Kuus. «Peamine põhjus, miks katused maha tulevad, on see, et kinnitusvahendeid ei panda nii palju kui vaja,» lisas ta. Kõige kergemini lendab Kuuse jutu järgi minema kaldkatusele kinnitatud plekk-kate. Katusepleki roovide külge kinnitamisel on kindlad reeglid, mis kirjas pleki paigaldusjuhendis, ja neid järgides peaks kate püsima. Kui aga ainult plekk minema lendab, tähendab see, et roove oli vähe. Eterniit lendab vähem «Kui plekk saab ühest otsast tuule alla, hakkab see päris kergesti ära rulluma, kuid võib muidugi jääda pidama kohas, kus kinnitused paremad,» selgitas Kuus. Katuselt maha lennanud plekk deformeerub ja seda pole võimalik tagasi panna. Juhul kui plekk tuleb maha koos katuse puitkonstruktsiooniga, on viimane halvasti müüritise külge kinnitatud. Kui hoone on valmistatud kergplokkidest, katusekonstruktsioon halvasti müüritise külge kinnitatud ning müüritis ise kerge kaaluga, võib torm tuua alla koguni plokiridasid. Plekk-katuste kõrval võivad vahel minema lennata ka lamekatused, nentis Kuus. «Ka sel juhul on enamasti põhjuseks kinnitusvahendite liigne hõredus,» lausus asjatundja. «Kui tuul saab katusekattevahendi otsast lahti ja hakkab kiskuma, võib varsti kogu katus paljas olla.» Raske kivikatus nii kergesti minema ei lenda, kuid tugev tuul võib hakata üksikuid katusekive lennutama. Ka eterniitkatus püsib päris hästi, kas või juba tänu sellele, et seda on üsna raske kehvasti kinnitada. Odavat ja head ei saa Tartus viis nädalavahetusel möllanud torm plekk-katuse kolmelt korterelamult – Savi, Vaksali ja Kannikese tänaval. Tartumaa päästeteenistuse keskkomando pealik Elmar Murs ütles, et lisaks suurele tuulele olid põhjuseks arvatavalt ka ehitusvead. «Proovisime päästa katuste neid osi, mis polnud veel ära lennanud, tõmmates need kinnitusrihmadega, aga raske oli leida kinnituskohta. Tundub, et need katused polnud kuigi kõvasti maja küljes, eriti Kannikese tänaval,» ütles Murs. Kuna kahel majal oli katusekate alles hiljuti vahetatud, aluskonstruktsioonid aga vanad, rõhutas ka Murs hoolika kinnituse vajadust. «Tahetakse odavat ja head, aga mõlemat korraga ei saa,» nentis päästetöötaja.
|
