Maa magnetväli on hakanud kiiresti ning müstiliselt
kahanema, vähendades osa planeedi piirkondade kaitset kosmilisele kiirguse eest,
teatab BBC.
Mõned satelliidid, sealhulgas Hubble
kosmoseteleskoop, on magnetvälja vähenemisest tulenevat kiirguse kasvu juba
registreerinud.
Magnetvälja nõrgenemine võib olla sissejuhatuseks selle
täielikule kokkuvarisemisele, mis muu hulgas tähendaks seda, et Põhjapoolus ja
Lõunapoolus vahetavad kohad.
Sel juhul pöörduks ka kompasside sinine nool
sinna, kus praegu on lõuna.
Magnetvälja nõrgenemisele pühendatud
esinemisel Ameerika Geofüüsika Liidu kohtumisel San Franciscos kinnitasid
teadlased, et küsimus pole enam pooluste vahetumise võimalikkuses, vaid selles,
millal see juhtub.
«Miljonid aastad võivad mööduda ühegi
poolusevahetuseta, ja samas võib ühe miljoni aasta jooksul ette tulla neli-viis
sellist vahetust,» ütles Yves Gallet Pariisi uurimisasutusest Institut de
Physique du Globe de Paris. Viimane poolusevahetus leidis aset 780.000 aasta
eest.
Alate mõõtmiste algusest poolteist sajandit tagasi on täheldatud
magnetvälja vähenemist 10 protsenti. Trendi jätkudes kaovad praegused poolused
1500 kuni 2000 aasta jooksul.
Erinevalt Hollywoodi filmistsenaariumidest
ei kujuta magnetvälja vähenemine ohtu elule, sest maapinnal jääb see igal juhul
piisavaks, et kaitsta organisme kosmilise kiirguse eest. Küll võib
poolustevahetuse üleminekuperioodil esineda rohkem kui kaks poolust, mis häirib
magnetvälja järgi orienteeruvaid loomi. Samuti on oodata väga võimsaid ja
pidevaid virmalisi.